Kokku on praeguseks valijakompassi kasutanud juba üle 11 tuhande inimese. Valijakompassist saab oma eelistuste kohta vaadata siit.

Kuigi rahva üldine toetus eurole pole üllatus, on valijakompassi kasutajate toetus ühisvaluutale ligi viiendiku võrra kõrgem kui Eestis keskmiselt - viimase, 2013.aasta sügisese eurobaromeetri uuringu kohaselt, toetas eurot 76 protsenti Eesti kodanikest. Eurobaromeetreid Eestis läbiviiva TNS Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul on see ootuspärane, kuna veebi rakendusi kasutavad pigem nooremad inimesed, kelle seas ongi euro toetus kõrgem.

Voogi sõnul sõltub inimeste hinnang ühisvaluutale suuresti ka sellest, kuidas rahal parasjagu läheb. „2011. aastal, kui Euroopa Liidus vallandus Lõuna-Euroopa finantskriis, vähenes toetus 2011. sügiseks 71 protsendilt 64 protsendile. Pärast seda, kui aga kriis leevenes ja olukord paranes, hakkas toetus taas tõusma,“ rääkis ta.
Euroopa mõistes on aga eestlased ühed kirglikumad eurotoetajad. Eestist kõrgema on toetus Euroopa ühisvaluutale vaid kolmes riigis - Luksemburgis, Sloveenias ja Slovakkias. Euroopa Liidu keskmine on sealjuures 52 protsenti. Voog rõhutas, et suurimad eurovastased on aga riigid, kus eurot kasutusel ei ole – silma torkavad Suurbritannia ja Rootsi.

Mis on valijakompass EUvox?
EUvox rakendus käivitus üheaegselt kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning valijale esitatakse nii euroliidu kui ka kohalike poliitiliste valiku alaseid küsimusi.

"Eestis sisaldab EUvox olulisemaid erakondi, kellelt võib eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel oodata arvestatavat tulemust või kes on lähiminevikus siinsel poliitilisel maastikul arvestatavat rolli mänginud," kommenteeris EUvox Eesti uurimisrühma juht, Budapesti ülikooli doktorant Martin Mölder.

Kokku kaardistab nii EUvox erakondade programmid 30 küsimuse raames, mis keskenduvad Euroopa Liidule, majandusküsimustele ja ühiskondlikele teemadele. Igale küsimusele saab vastata viie palli skaalal, kus ühes ääres on "nõustun täielikult" ja teises "ei nõustu üldse".Küsitlus euro kasutamise kohta

Näiteks EL-i küsimustes saab anda oma hinnangu ühisvaluutale euro ning sellele, kas euroliit peaks Venemaale kehtestama sanktsioonid. Majandusteemadel saab võrrelda oma seisukohti erakondadega näiteks astmelise tulumaksu ja ühetaoliste lastetoetuste küsimustes. Ühiskonnaelu küsimustes määratleb kompass valija paiknemise erakondade suhtes näiteks suhtumises riigipoolsesse privaatsuse rikkumisse kuritegevusega võitlemise eesmärgil, aga samuti ka samasooliste abielude ja sookvootide toetamise teemal.

Martin Mölderi sõnul hõlmab EUvox Eesti erakondadest nelja parlamendiparteid ehk IRL-i, Keskerakonda, Sotsiaaldemokraatlik Erakonda ja Reformierakondaning parlamendivälistest Rohelisi ja Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). EUvox rakendus ei hõlma üksikkandidaate.
"EUvox viib kokku valijad ja erakonnad lähtuvalt üpriski laiapõhjalisest poliitikate või seisukohtade ringist, mis on avalikkusele teada. Erakondade programmide alusel on võimalik rohkem või vähem usaldusväärselt määratleda, kus üks või teine erakond kui tervik nende teemade suhtes paikneb," lausus Mölder. "Üksikkandidaatidel reeglina puuduvad samaväärsed programmid või muud ühtsed ning avalikud seisukohtade kogumid, mille põhjal oleks neid võimalik adekvaatselt paigutada kõikide nende poliitikate suhtes."

Erakondade positsioone kodeerisid viiest erinevast kodeerijast uurimisrühm ning parteide lõpp-positsioonid kujutavad endast valikuid, mis olid kõikide kodeerijate valikutega kõige enam kooskõlas. Eestit puudutavate küsimuste koostamisse ja Eesti erakondade programmide kodeerimisse olid kaasatud niiTartu Ülikooli kui Tallinna Ülikooli teadlased.

Kõigis 28 Euroopa Liidu liikmesriigis käivitunud EUvox on veebipõhine rakendus, mis on kasutatav nii arvutiekraanilt kui ka vastavalt kohandatuna ka nutitelefonidelt.

EUvox üleeuroopalise rakenduse töötasid välja kahe akadeemilise uurimisasutuse – Kieskompas ja PreferenceMatcher – konsortsium, projekti finantseerivad Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suund (Open Society Initiative for Europe) ning Euroopa Parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraat.