"Juhin tähelepanu, et kaitsejõudude puhul on tegemist väga suurte organisatsioonidega, seda ei tasu võrrelda tavapärase 10-100 töötajaga üksusega. Me räägime oluliselt suurematest isikukoosseisudest," märkis Rõivas ja lisas, et seega on ka organisatsiooni majanduskulud suuremad.

Rõivas ütles, et kindlasti ei tasu ironiseerida selle üle, kas Eesti kaitsevõime on tagatud. "Eesti investeerib 384 miljonit eurot aastas kaitsesse, mis on näiteks 100 miljonit rohkem kui meist kaks pool korda suurema rahvaarvuga Leedu," rahustas peaminister.
Rõivas tõi ka välja, et kaitseotstarbelisteks hangeteks kulutatakse sel aastal 111 miljonit eurot, milles majandushanked (printerid) ei sisaldu.

Ta lisas, et Eesti Päevalehes toodud hangete puhul olid mõned numbrid ette nähtud mitme aasta peale. "Ma usun, et detailsemalt on võimalik neid küsimusi esitada kaitseministeeriumile," möönis Rõivas.

Tänane Eesti Päevaleht paljastab, et kaitseväe hangetes sisaldub 600 000 eurone labidate ostmine ning miljonieurosed kulutused printerite ostmisele ja hooldusele, sellal kui granaatidele või kuulivestidele kulutatakse kordades vähem.