Perevägivald lapse nähes toob tulevikus rangema karistuse
"Perevägivald – nii selle ohvrikslangemine, kui ka pealtnägemine – on oluliseks riskifaktoriks. Seetõttu on karistusõiguse revisjonis raskendava asjaoluna sisse toodud kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul ning see on ka oluline Istanbuli konventsiooni allkirjastamiseks, mis on praegu justiitsministeeriumis ettevalmistamisel," ütles justiitsminister Andres Anvelt.
Minister selgitas, et alaealise juuresolekul kuriteo sooritamine on raskendav asjaolu ja kui näiteks karistuse määraks on 1 kui 5 aastat, siis kohus võib seda arvestades rakendada rangemat määra.
Eelkõige puudutab see perevägivalda. Aga minister tõi ka näiteks kambakakluse, kui alaealised vaatavad seda pealt, siis saab kakluses osalenud täiskasvanud noori karistada rangemalt.
„Kui laps näeb konflikti pealt, siis tal on suurem risk sattuda sellesse gruppi, kes ise kuriteo sooritab,“ ütles Anvelt.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm märkis, et uue vägivalla vähendamise arengukava koostamisel on fookuses samuti laste vägivald, perevägivald ja inimkaubandus.
Tema sõnul on plaanis rakendada perepõhist programmi, kus tegeletakse nii lastega kui vanematega, mille eesmärk on vähendada laste sattumist nii erikooli või vanglasse.
Minister Anvelti sõnul toob perevägivalla ja konfliktide pealtnägemine kaasa selle edasikandumise tänavale, kooli ja küberruumi. Uuringu käigus küsiti ka küberkiusamise kohta ja see näitab päris suurt numbrit.
Iga viies laps on koolikiusamis ohvriks langenud
Täna justiitsministeeriumis tutvustatud laste hälbiva käitumise uuring näitas, et võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vähenenud 13-16aastaste laste arv, kes on elu jooksul toime pannud õigusrikkumisi. Samas on suurenenud laste arv, kes on langenud kuriteo ohvriks.
Anvelti sõnul on murettekitav see, et 22 protsenti küsitletud lastest on langenud koolikiusamise ohvriks. Sagedamii on koolivägivalla ohvrid tüdrukud. 17 prostenti lastets tunnistas, et on koolis teisi kiusanud. Kiusatud lastest omakorda kolmandik on ka ise teisi kiusanud.
"Kui vaadata kuriteoohvriks langemist laiemalt, siis ligi 44 protsenti küsitletud lastest märkisid, et neile tungiti kallale koolis või kooliõuel. Seetõttu plaanitakse ka uues vägivalla vähendamise arengukavas koolikiusamise ennetusprogrammidele suuremat rõhku panna," ütles Anvelt.
Uuringut tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina ütles, et küberkiusamise ohvriks on uuringule eelneval aastal langenud 16 protsenti noortest. Seejuures on küberkiusamine saanud koolikiusamise osaks. Mis tähendab, et kiusatakse koolikaaslasi.
Üsna sageli langevad alaealised varguste ohvriks, ligi 22 protsenti vastajatest tunnistas seda. Kuus protsenti vastanutest on viimase aasta jooksul vihakuritegude ohvriks langenud, mis tähendab, et neid on kiusatud usutunistuse, keele, nahavärvi või sotsiaalse seisundi tõttu.
