Vastiku pealekaebajana olen oma elus umbes kümmekond kõnet liiklusliinile teinud. Enamikel kordadel on ametnike suhtumine normaalse piiresse jäänud. Mida omakorda ei saa öelda situatsiooni kohta, kui saabub nädalavahetus ja tavatariifiga lauatelefoninumber 612 3000 lõpetab töö. See sama õnnetu normaalse kõnehinnaga number töötabki vaid äripäeviti kella 8-18. Muul ajal peab riigi silmis hooliv ja ontlik kodanik oma märkused rikkujatest tegema eritariifsel numbril 14900. Keskmiseks kõnehinnaks tuleb 32 eurosenti. Vanas vääringus siis viis krooni, mis paneb nii mõnigi kord mõtlema - kas rikkujast teatamine on ikka nii oluline?

Rikkujast teatajat pealekaebajaks tembeldavad inimesed tolereeerivad ilmselt ka veidi napsusena rooli istumist. Eks inimesel ikka on ju vaja peolt koju saada ja mõnes riigis ju võibki veits vindisena rooli karata. Ja pealegi - mõni sõitvat joogisena ju veel paremini kui päris kainena! Võtab närvilisust maha ja muudab sõidu nii sujuvaks.

Olen alati mõelnud, kas eriti hullumeelsete manöövritega noorele BMW juhile tookord midagi kõrvade vahele ka jõudis, kui temast liiklusliini onudele teatasin. Kahjuks sellist tagasisidet hullunud juhist teatajatele ametnikud ei jaga. Pigem olen kõnele vastanud ametniku käest omakorda pragada saanud, miks ma ise valesti parkijale ukse taha ei ole läinud. "Olete ju naabrid seal kõik!" püüti mulle telefonitorust selgeks teha. Ilmselgelt ei adunud härra, et suures linnas ei tea elanikud oma trepikoja inimesigi. Rääkimata naabermaja kuuekümnekorterilise mammutmaja täpsetest autoomanikest.

Omamoodi meeleolukad on alati olnud nädalavahetuse liiklusteemalised kõned politsei lühinumbrile 110. Neiu teatab kohe konkreetselt, et nemad ei tegele keset liiklus ohutusalal parkiva ülburjuhiga. Helistagu mina aga eritariifsele 14900 numbrile ning kulutagu oma telefoniarvet, et hooliva kodaniku aumärk välja teenida. Helistamata tookord jäigi. Ülburjuht parkis mõnuga keset ohutusala edasi ning kõik olid õnnelikud.