Euroopa Parlamendi valimised Portugalis: domineerivad majandusteemad
Viie aasta jooksul on parteisüsteemi korralikult loksutatud, kuid tundub, et vahetult enne valimisi on jõujooned jälle vanale rajale pööranud.
Küsitlustes on traditsioonidele vääriliselt, kuigi napilt, juhtimas opositsioonis olev Sotsialistlik Partei. Pikalt allamäge läinud toetus on asunud uljalt ülesmäge rühkima ning 50 päeva enne valimisi on keskmiseks toetuseks 38 protsenti. Eks seegi näitab Euroopa Parlamendi (vähe)olulisust, et nimekirjas, mida juhib endine Euroopa Parlamendi saadik Francisco Assis, on vaid kaks nende seitsmest hetkel ametisolevas eurosaadikust.
2011. aasta parlamendivalimised võitnud sotsiaaldemokraadid on seljad jälle kokku pannud koalitsioonipartneri Rahvaparteiga (2004. aastal ühineti valimisteks „Edasi Portugal" nimeliseks koalitsiooniks) ja liiguvad sotsialistidega võrdses tempos. 2009. aastal kolmanda tulemuse saanud Vasak Blokist lõi lahku eurosaadik Rui Tavares, kes üritab kohta püüda vastloodud Vaba erakonnaga, olles seega otseseks konkurendiks nii enda endisele erakonnale kui ülejäänud vasakparteidele.
Majanduse abipaketid on Portugalis endiselt üks olulisemaid teemasid, kuid viimaste andmete põhjal on Portugali majanduse väljavaade positiivne ning seda teemat üritavad kõik jõud valimistel enda heaks tööle panna.
Valimised 2009
Portugali parteisüsteemi on peale Salazari sõjaväerežiimi kokkuvarisemist ilmestanud vasakpoolsete parteide populaarsus ja nende rohkus. Ka 2009. aasta valimistel domineerisid vastavalt kaheksa ja seitse mandaati võitnud Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Sotsialistlik Partei. 22 kohast 18 läks nimekirjadele, mille nimedes on viiteid vasakpoolsusele.
Tulenevalt majandusolukorrast oli viimastel valimistel märkimisväärne protestihäälte hulk, millest võitsid peamiselt vasakäärmuslased, kogudes kokku 21 protsenti häältest. Suurimaks kaotajaks olid sotsialistid, kes kaotasid 18 protsendipunkti võrreldes 2004. aasta tulemustega.
Portugallaste jaoks 2009. aasta valimised suurt tähendust ei omanud. EP valimised olid küll meedia terava tähelepanu all ja neid nähti pigem sama aasta septembri lõpus ja oktoobris toimunud parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimiste eelvalimistena. Vaatamata eraldi riiklikule kampaaniale valimisaktiivsuse tõstmiseks, jäi osalus 37 protsendi tasemele.
Valimissüsteem
Valimiste kuupäev: 25. mai
Mandaatide arv: 21
Portugal valib esindajad Euroopa Parlamenti proportsionaalse valimissüsteemi alusel, kus riik moodustab ühise valimisringkonna. Kohtade jaotamisel kasutatakse sarnaselt Eestile d'Hondti meetodit, mis soosib enam hääli saanud erakondi. Nagu enamikes liikmesriikides, ei seata ka Portugalis valimistoetusele künnist. Kandidaadid on paigutatud kinnistesse nimekirjadesse ehk kandidaatide võimaluse valituks saada määrab suures osas erakond.
Valimisnimekirja tuleb kohustuslikult kanda 24-29 kandidaati, kelle hulgas on vastavalt kolm kuni kaheksa asenduskandidaati. Olulisel kohal on valimissüsteemis võrdõiguslikkus - igast nimekirjast vähemalt kolmandiku peavad moodustama naised. Reegli eiramisel saab nimekiri küll valimistel osaleda, kuid kaotab riigi rahalises toetuses ja rikkumise avaldamine peaks erakonna piltlikult öeldes häbiposti naelutama.
Koostas: Vabariigi Valimiskomisjoni jaoks MTÜ Valimisvaatlus.
