Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel, teatab Terviseamet oma kodulehel.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Gripitaolistest haigestumistest olid 78 protsenti seotud muude respiratoorsete viirustega, neist peaaegu pooled RS-viirused (48%). Gripiviirustest tingitud haigestumisi oli 22 protsenti.

Viimase kolme nädala jooksul vähenes märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud gripiviiruse A(H1N1)pdm09 kõrval on ringlusesse jõudnud gripiviirused A(H3N2) ning B gripiviirused.

Laboratoorse kinnituse said sel nädalal 13 A- ja 1 B- gripiviirust.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla ja Lõuna- Eesti Haigla andmetel.

Nende kuue haigla andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu intensiivravi 57 inimest vanuses 28-88 eluaastat.

Intensiivravi vajanutest moodustasid 56 protsenti vanemaealised (65+), vanuses 50-64 eluaastat oli 31 protsenti ja vanuses 28-48 kuni 13 protsenti patsientidest. Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Viimastel nädalatel lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 22 inimest, vanuses 28- 86 a, neist ligi 40 protsenti olid alla 65 aastased, kõik kuulusid nn riskirühmadesse. Peamiseks riskifaktoriks olid kardiovaskulaarsed haigused (59%).

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid grippi haigestumise intensiivsust madalaks kõik liikmesriigid.