Uuringu põhieesmärk on analüüsida Eesti meeste hoiakuid pere loomisel ning tervise, hariduse, hõive ja väljarände mõju sündimusele. Uuringus vaadeldakse meeste erinevatest sotsiaaldemograafilistest tunnustest (vanus, haridus, töökoht, sissetulek, tervislik seisund, perekonnaseis) tulenevaid erisusi pereloomisega seotud väärtushinnangutele ning tegelikule käitumisele.

Uuringu käigus hinnatakse ka Eesti meeste varajasest suremusest ning vigastustest tingitud mõju sündimusele ja loomulikule iibele.

Eesti rahvaarv on pidevalt vähenenud. Esialgsetel andmetel sündis 2013. aastal Eestis 13 831 last ja suri 15 474 inimest, seega oli loomulik iive 2013. aastal 1643 inimesega negatiivne. Viimati sündis sama vähe lapsi 2005. aastal.

Taasiseseisvumise järel on iive olnud positiivne vaid 2010. aastal (+35). Lähituleviku sündimust hakkab järjest tugevamini mõjutama 1990. aastatel toimunud sündimuse vähenemine.

Senised sündimuseteemalised uuringud keskenduvad enamasti eelkõige naistele ja nende valikutele ning väärtushinnangutele laste saamisel. Uuring valmib orienteeruvalt 2014. aasta lõpuks.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud 19 valitsusvälise organisatsiooni esindajatest koosnev asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat.