Vastanuist umbes 40 protsenti arvavad, et politseil peaks olema praegusest rohkem õigusi ning et korralikel inimestel pole niikuinii midagi karta, ükskõik kas neid siis otsitakse läbi või mitte. 60 protsenti ehk enamus on siiski seisukohal, et demokraatlikus õigusriigis peab nii suur privaatsuse rikkumine nagu läbiotsimine olema väga selgelt põhjendatud ja kõhutundest siin ei piisa.

Toome välja valiku lugejate kommentaare:

"Auto on minu teine kodu ja puhtalt oma suva järgi sinna ei ronita. Kui on läbiotsimisorder, palun väga."

"Peaks olema õigus küll läbiotsimine teha, kui miski kahtlust äratab. Ausad inimesed sellest vaid võidavad ja kurikate vedajad liistule + salakubavedajad pokri - nii mõnigi kuritöö võib pooleli jääda, või hoopis sooritamata."

"Loomulikult peavad mingid tingimused kinnipidamiseks kehtima, sest kui neid tingimusi ei ole, siis me oleme diktaatorlik politseiriik. Järgmine asi oleks, et rakendatakse sama kõhutuult - oi, vabandust - kõhutunnet näiteks teie kodu läbiotsimiseks, stiilis: süüdi kuniks pole vastupidist tõestanud."

"Arvan, et politseil peaks olema õigus autosid läbi otsida. Eesti politsei kohtleb niigi inimesi siidkinnastes, võrreldes sellega, mis USA-s tehakse. Ja nagu eelpool juba öeldud: õige hõlma ei hakka keegi. Jutt mingis minigrip-kotis olevast soodast, suhkrust jne on naeruväärne - kas inimesed oma legaalseid aineid siis mingis vähem kahtlustäratavas pakendis ei oska hoida või? Pealegi, kuritegusid ennetavas plaanis oleks autode läbiotsimine üpris tänuväärne. Igasuguseid pesapallikurikaid, rääkimata keelatud esemetest, jääks autodes ka vähemaks."

"Läbiotsimist peaks ikka loogiliselt põhjendama, mitte "kõhutundest" lähtuma. Muidu juhtub nii, et kui ükskord mõnelt konstaablilt pruudi üle lööd, siis tekivad konstaablil ja ta kolleegidel iga kord sind nähes igast "kõhutunded". Et võim ei korrumpeeruks, peab korrakaitsja siiski lähtuma seadustest ja kõigile mõistetavatest põhjendustest. Kui annad vabad käed enda suva järgi õigust mõista, siis hakatakse seda peagi rakendama isiklikel ajenditel."

"Politseitöö ja laiemalt kogu õiguskaitse põhineb tegelikult suurel määral kõhutundel, mis tekib tänu pikale kogemusele. Väga palju õigusrikkujaid ja suuri kurjategijaid on just nii avastatud. Kui nüüd hästi lihtsalt öelda: igal vanemal on kõhutunne oma lapse suhtes, kui see hakkab haigeks jääma või on millegagi hakkama saanud. Olge mureta, 100% ausat inimest see kõhutunne ei puuduta, ja kui tunne eksibki, siis pole ju niikuinii midagi varjata."

"Kõhutunde järgi ei tasuks isegi välikäimlaid ehitama hakata, rääkimata autodesse piilumisest. Kui riik ei usalda kodanikke, pole kodanikel seda riiki enam vaja."