Siku sõnul on laviin suurim mägironijat ähvardav oht. "Mägedes võib juhtuda mida tahes ja laviinid võivad olla väga ettearvamatud. Kui mitu päeva on kõvasti lund sadanud, siis ei tohiks ronima minna. Aga see võib ka ükskõik, millal tulla," tõdes ta.

Sikk meenutas oma retke Kasahstani, Kõrgõzstani ja Hiina piiril asuva seitsme kilomeetri kõrguse Han-Tengri tipu vallutamiseks. "Läksime öösel, kui kõik oli külmunud, siis on väiksem laviinioht. Päeval tekivad laviinid, kui sulab. Kui seal laviin oli, siis piisas väikesest maavärinast, väiksest tõukest, mida inimene ei tunne," ütles ta.

Everestil on tihe ajagraafik: matkajad on andnud palju, et tippu jõuda, osadel ronijatel kehtivad viisad ainult teatud ajani, selgitas Sikk. Lisaks tuleb arvestada kevadhooaja kestusega, sest ronida ei saa igal aastaajal, vaid ainult siis, kui selleks avaneb sobiv aken. "Kui akna käest lased, on Everesti-unistus läinud. Kommertsgrupid võistlevad, et võimalikult palju kliente üles saada, sest seal on suured rahad taga," tunnistas Sikk.

Baaslaagrid valitakse aga tavaliselt sellistesse kohtadesse, kus laviini tulemise tõenäosus on eriti väike. "Aga kui eemalt tuleb suur laviin, võib see ka baaslaagri üle ujutada," nentis Sikk. Ta lisas, et kuna hukkunute näol oli tegu ronijaid abistavate kohalike šerpadega, võis tegu olla brigaadiga, kelle ülesanne oli ronijatele köied valmis panna.

Täna jäi Mount Everestil lumelaviini alla alpinistide rühm, kellest vähemalt kolmteist inimest hukkus, teatas uudistekanal NBC News. Tegemist on traagilisima õnnetusega Mount Everesti ajaloos. Õnnetus juhtus kõrgel mägedes (ca 6400 meetri kõrgusel), ülalpool alpinistide baaslaagrit.

Nepali alpinistide ühenduse esindaja Ang Tshering ütles, et vähemalt viisteist inimest jäi lumemassiivi alla, kõik seni kindlakstehtud ohvrid on olnud šerpad.