„Kuna piirivalve, politsei ja teised siseturvalisuse ametkonnad on need, kes seisavad eesliinil avaliku korra kaitsmisel, peab nende arendamisse panustama sama palju kui kaitsevõimesse“, tõdes sisejulgeoleku asekantsler.

Venemaa käitumine Ukrainas näitas, et enne sõjalist sekkumist käivitus ettevalmistustöö, mis tähendas massilisi korratusi, provokatsioone, mõjutustegevusi jm, mille eesmärk oli destabiliseerida avalikku korda ja õõnestada julgeolekut,“ ütles Koort. „Pinged Ukrainas ei näita vaibumise märke, pigem vastupidi. Venemaa kasutab oma kahetsusväärselt edukat käekirja edasi ja pole mingit garantiid, et ühes riigis edukalt läbi viidud taktika ei võiks sarnaselt toimida ka mõnes teises riigis.“

Tänasel istungil arutasid Euroopa sisejulgeoleku eksperdid valdkonna tulevikusuundi. Vastavasisulise dokumendi koostamist alustati juba 2013. aastal, kuid kuna Euroopa julgeolekuolukord on muutunud, tuleb ka julgeolekut puudutavad dokumendid üle vaadata ning viia ELi sisejulgeoleku strateegia vastavusse reaalse olukorraga.

Asekantsler hoiatas, et Venemaa agressiivne tegevus ei pruugi piirduda vaid Ukrainaga. „Hoiak, et ELi lähiümbrus on niivõrd turvaline piirkond, et siin oleksid analoogilised sündmused mõeldamatud, on osutunud lühinägelikuks,“ sõnas Koort.

Oma sõnavõtus kutsus Koort Euroopa Liidu riikide kolleege üles mõtestama Venemaa tegevust Ukrainas ning hindama, kas liikmesriigid on valmis tegelema taoliste väljakutsetega sisejulgeoleku valdkonnas. „Euroopa Liidu kontekstis ei ole võimalik nende ohtudega mitte tegeleda,“ ütles asekantsler.

Euroopa Liidu sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee (COSI) ülesanne on soodustada, edendada ja tugevdada operatiivtegevuse koordineerimist ELi liikmesriikide sisejulgeoleku valdkonnas. Komitee hõlmab mitme erineva valdkonna, sealhulgas politsei- ja tollikoostöö, ELi välispiiride kaitse ja õigusalase koostöö eksperte. Komitee teeb ettepanekuid EL sise- ja justiitsministritele.