"Sisuliselt tahetakse seada lapsed, kelle vanemad käituvad õigusvastaselt ja hangivad oma lastele lisaks Eesti kodakondsusele ka Vene Föderatsiooni kodakondsuse, soodsamasse olukorda kui lapsed, kelle vanemad on õiguskuulekad," ütles Vaher Delfile. "Õigusriigi jaoks oleks selline lähenemine absurdne."

Vaher märkis, et Eesti senine kodakondsuspoliitika on toiminud hästi ja selle aluseid muutma minna ei ole mingit põhjust.

"Kehtiva kodakondsusseadusega on antud määratlemata kodakondsusega vanematele õigus taotleda oma lastele Eesti kodakondsust lihtsustatud korras," selgitas Vaher. "Ainukeseks sisuliseks tingimuseks on, et laps peab elama püsivalt Eestis."

Kui selliselt Eesti kodakondsuse saanud lapsele võtab lapsevanem hiljem lisaks veel ka mõne muu riigi, näiteks Venemaa kodakondsuse, siis on see lapsevanema teadlik valik teise riigi kodakondsuse kasuks. See on aga vastuolus Eestis kehtiva ühe kodakondsuse põhimõttega.

Kui riik saab nimetatust teada, siis algatatakse kodakondsuse kaotamise menetlus lapse suhtes, kuid see menetlus peatub ja Eesti kodakondsust ei võeta lapselt ära juhul, kui määratlemata kodakondsusega lapsevanem näitab mingeidki samme Eesti kodakondsuse omandamiseks. Näiteks asub omandama eesti keelt ja sellega täitma nõudeid Eesti kodakondsuse omandamiseks.

"Kodakondsuspoliitika sihiks ongi see, et suunata määratlemata kodakondsusega isikud omandama Eesti kodakondsust. Sarnaselt on saanud lahenduse ka aasta alguses avalikkuse tähelepanu leidnud nn Kohtla-Järve tüdruku kaasus," ütles Vaher.

Seega, reguleerib tänane seadusandlus antud teemat piisavalt ja pole mingit vajadust asuda topeltkodakondsuse seadustamisele ühele kitsale huvigrupile. Vaher juhtis tähelepanu, et aasta alguse seisuga oli menetluses vähem kui kümme juhtumit.

Topeltkodakondsuse seadustamine tooks Vaheri hinnnagul kaasa erinevate huvigruppide erineva kohtlemise, eelistaks õigusvastast käitumist õiguspärasele ja annaks selgelt vale signaali seni veel määratlemata kodakondsusega elanikele.