Alates 2010. aastast on Kreeka olnud võlakirjaturgudest täielikult ära lõigatud. Riiki on selle aja jooksul püsti hoidnud eurotsooni ja rahvusvahelise valuutafondi abilaenud (IMF), mida on kokku eraldatud pea 230 miljardi euro väärtuses. Samuti on riigi majandus olnud kuus aastat languses.
Kuid Kreeka valitsus usub, et sel aastal peaksid nad saavutama esimese väikese majanduskasvu ning rahvusvaheliste laenuandjate nõutud reformid annavad lõpuks positiivseid tulemusi.
Täna teeb Kreeka riigikassa esimese katse ,müüa üle aastate esimest korda võlakirju vabal turul. Ateena kuulutas välja riigi viieaastaste võlakirjade pakkumise mahuga ca 2,5 miljardit eurot, esialgse intressiga 5-5,25 protsenti.
Reutersi andmeil jooksid investorid neile lausa tormi: võlakirju märgiti rohkem kui 11 miljardi euro eest.
Veel eelmisel nädalal lootis Kreeka valitsus võlakirjaturgudele tagasi minna kõige varem suvel. Kuid kiiresti kahanenud intressiväljavaated lubasid seda teha juba nüüd.
Kogutavat raha läheb riigil vaja lisaks eurotsoonilt ja troikalt eelmisel nädalal saadud miljarditele maikuus eesootavate vanade võlakirjade tagasimaksmiseks. Kuid peale seda pole Ateenal otseselt praeguste plaanide kohaselt enne järgmist aastat turult lisaraha koguda vaja.
Edukas võlakirjade müük on pigem olulisem sümboolselt näidates, et investoritel on taas tekkinud usk riiki, mis veel mõne aasta eest ähvardas terve eurotsooni hukule pukseerida. Samuti kordab see väiksemaid abiprogramme saanud Iirimaa ja Portugali juba varasemaid edukaid tagasipöördumisi rahvusvahelistele finantsturgudele, mille tõttu saavad palju kriitikat pälvinud kreeditorid nentida, et nende poolt hädalistele ette nähtud reformiretseptid paistavad olevat töötanud.
