Mustvee eestimeelsed kohalikud protestivad eesti laste vene kooli saatmise vastu
Volikogu otsuse peale on kohalikud eesti kooli toetajad saatnud pöördumise riigikogu poole, milles palutakse kaaluda eestikeelse riigikooli loomist, et eestluse vaimne tugipunkt ei kaoks Peipsi äärest.
"Nime muutmine võib varjata, kuid ei lahenda probleemi tegelikku olemust," nenditakse pöördumises. "Loogiline oleks, et vene kool liidetaks eesti kooliga, mitte vastupidi."
Kahe kooli ühendamine on kerkinud päevakorda ressursside kokkuhoidmise eesmärgil. Kui nüüd eesti keskastme kool kaob, suureneb tõenäoliselt eestlaste äravool piiriäärsest paikkonnast veelgi ja kohale jääb põhiliselt vene elanikkond, kelle huve volikogu hetkel rohkem kaitseb.
Peipsi ääres, kus eestikeelsete elanike osakaal on niigi aasta-aastalt vähenenud, pole riigil mõttekas ignoreerida otsuseid, mis soodustavad eestlaste väljarändamist, leiavad pöördumise saatjad.
Mustvee gümnaasiumis käivad kaheksa omavalitsuse lapsed. "Eestlasi on Mustvees tõepoolest vähem olnud kui venelasi, aga siin on kogu aeg käidud ümberasuvatest valdadest haridust saamas," märgitakse riigikogule saadetud pöördumises. "Kuidas saab Mustvee linn otsustada ümbruskonna
valdade eest?"
Eestikeelne kogukond tunneb muret, et eesti noored lahkuvad, kui ei ole oma kooli. Kes jäävad, täiendavad töötute ja töövõimetuspensionäride ridu.
Tekkinud olukorra lahendamiseks ja vältimaks vastuolude süvenemist kahe kogukonna vahel, tehake ettepanek rajada eesti gümnaasiumi baasil riigikool.
"Kuivõrd mängus on Eesti riigi huvid, on see riiklik küsimus, mille lahenduseks saaks olla vaid Mustveesse riigikooli asutamine," leiavad pöördumise saatjad.
