Jüri Jaanson: Ametiühingute jäik positsioon pidurdab töövõimereformi
Eesti Ametiühingute keskliidu juhatus teatas hiljuti, et ei saa töövõimereformi toetada kuni selles ei ole tehtud olulisi muudatusi inimkesksuse ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ametiühingute ettepanekutele andis oma hinnangu riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.
Vaadates läbi Eesti Ametiühingute Keskliidu soovituslikud punktid, tahaks nentida, et ametiühingute pingutused töövõimetoetuste seaduse hindamisel on igati tänuväärt, küll aga pole mõistetav nende kategooriline seisukohavõtt reformi mitte toetamise osas. Mille vastu siin õige võideldakse?
1. Tagada motiveeriva kindlustussüsteemiga piisavad investeeringud tervislikku töökeskkonda vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel.
Tervislikuma töökeskkonna osas meil teadaolevalt Euroopa Liidu standardite suhtes probleeme ei ole ja töökeskkonna parendamine on pigem lahendatav tööõnnetus- ja kutsehaiguste skeemi kaudu. See on kirjas ka uues koalitsioonileppes (Sotsiaalse turvalisuse, tööturu ja tervishoiu alapunkt 7) ja läheb loodetavasti sotsiaalministeeriumis lähiajal käima. Selle kaudu töövõimereformi survestada pole korrektne.
2. Jätta töövõime hindamine sotsiaalkindlustusameti vastutusalasse. Sellega väldime mitme komisjoni läbimist töövõime ja puude tuvastamisel.
Osalise töövõime hindamise jätmine sotsiaalkindlustusametisse tooks kaasa probleeme ametkondade vahelise suhtluse taustal ja sellele vaatamata tõuseksid hindamiskulud uue metoodika rakendamise ning kvaliteedi tõttu nii või teisiti. See on loomulikult ka kokkuleppe koht, aga minu arvates peab asi toimima võimalikult ühe ametkonna keskselt.
Seda enam, et töövõime hindamise menetlus võib praegusega võrreldes jääda sarnaseks, aga ka muutuda taotleja jaoks olenevalt vajadustest nii lihtsamaks kui keerulisemaks. Viimane on vajalik juhul, kui taotleja saadetakse täiendavale visiidile ekspertarsti juurde, et tema võimekus ja talle vajalikud töötingimused täpsemalt välja selgitada.
3. Sõnastada ümber osalise töövõimega töötu aktiivsusnõue - aktiivne saab olla ka arvuti ja telefoni kaudu sidet pidades või kodus kokkulepitud tegevuskava järgides. Inimesi ei pea jooksutama kord kuus maakonnakeskuste vahet.
Aktiivsusnõuete täitmine e-kanalite või telefoni teel on lisatud ka töövõimetoetuste seaduse eelnõusse.
4. Säästa eelnevate inimlike muudatustega hinnanguliselt 10-15 miljonit eurot aastas, mis on umbes pool töötukassa oodatavast omakoormusest ja muudab reformi finantsiliselt jätkusuutlikuks.
Töövõimereformi ennetavalt odavamaks hindamisest ja tegemisest ma hoiduksin. Elu näitab, et odavad asjad ei kuku just parimal viisil välja. Kui töö käigus selgub, et midagi on võimalik sama hästi, aga odavamalt teha, siis saab see ka tehtud.
5. Kirjutada riigieelarve strateegiasse sisse tööhõivereformiga seotud kulutuste järkjärguline ülevõtmine aastaks 2020.
Tegeleme praegu uue tervikliku süsteemi loomise ja rakendamisega. Riigieelarve strateegiasse selle järkjärgulise või jupikaupa ülevõtmise sissekirjutamine pole eriti mõistlik.Seda põhjusel, et kui töövõimetoetuste süsteem rakendub prognoositud kujul, siis arvestades töövõimetuspensionäride praegust prognooskasvu tuleb riigieelarveline kulu uuele süsteemile alates 2019. aastast juba väiksem kui töövõimetuspensionite kulu. Sellega asendab üks süsteem riigieelarves teise ja mõju on eeldatavalt pigem positiivne.
Kokkuvõtteks on ühine arutelu seadusloome ümber väga teretulnud, samas ei aita jäigad positsioonid ja seisukohavõtud Eestis elu edasi viia.
