- kui lapsepuhkus läbi saab, siis väikese lapsega töötajat eriti ei soovita

- üürikoter on kallis ja pangalaen suur, aga lapsele on ikka natuke ruumi vaja

- tööd tehakse rohkem kui 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas, aga mitte karjääri pärast, vaid selleks, et saada palka, millest jõuaks maksud ära maksta ja võib-olla natuke süüa ka, lapse toitmiseks võib aga väheks jääda

- lasteaiakohti ei jätku ja vanaema on tööl, sest pensioniiga üha tõuseb

- huviringid ja sportimine on väga kallid

- koolitamiskulud alates algklassidest on üle mõistuse suured, kuigi haridus peaks justkui tasuta olema

- lastetoetused riigi poolt on rohkem nali kui abi

- kui jääd elu hammasrataste vahele, siis meie sotsiaalsüsteemilt mingit asjalikku abi loota ei ole

Noored on õppinud elu kõrvalt vaadates, et nemad oma lastele sellist virelemist pakkuda ei taha. Nii nad rabelevadki, et saavutada oma lastele natukenegi turvalisem kodu, ja aastad lendavad ning tervis kulub. Mõnel juhul ütleb arst, et hea kui teil ükski laps õnnestub saada.

Asi ei parane enne, kui noored tunnetavad, et siia ilma on turvaline lapsi sünnitada. Ja turvatunne ei koosne ainult rahast või mehest vaid ka keskkonnast/riigist, kuhu laps sünnib - ärge võtke seda asja nii ühekülgselt.