Briti ajalehe Daily Telegraphi intervjueeritud anonüümseks jäänud uurimisega kursis olevate allikate sõnul on nii arvamiseks kolm põhjust.

1. Lennuki positsiooneerimis- ja kommunikatsioonisüsteemid lakkasid töötamast kõige sobivamal võimalikul hetkel ehk siis, kui lennuk oli siirdumas Malaisia õhuruumist Vietnami õhuruumi. Üleminekuperioodil on tavaline, kommunikatsioon lennuki ja lennujuhtide vahel katkeb hetkeks.

„Jutt käib just sellest hetkest, kui lennuk võib kaduda ja seda kasutati ära,“ ütles allikas Telegraphile.

Teoorias on siiski võimalik, et õnnetus juhtus just kõige halvemal hetkel ja piloodid ei jõudnud häiret anda.

2. Lennuki liikumist on tagantjärele uuritud sõjaväeradarite andmete abil. Kuigi need andmed ei ole sajaprotsendiliselt kindlad ning lennuki kiirust ja kõrgust ei teata, arvatakse siiski, et lennuk tegi mitmeid pöördeid. Nii ei oleks saanud juhtuda ilma professionaali juhtimiseta.

3. Teine uurimisele lähedal seisev allikas ütles Telegraphile, et kommertslennunduse ajalugu ei tunne teist sellist juhtumit, kui satelliidi- ja radarikontakt lennukiga katkeb, kuid lennuk jätkab siiski lendu.

Uurijad on oma ametlikes avaldustes endiselt väga ettevaatlikud. Nad rõhutavad ka seda, et lõplikku põhjust lennuki kadumisele ei pruugita kunagi leida. Tähtsaim oleks leida pardasalvestid, kuid nende otsingud merepõhjast on ülimalt keerulised, kui lennuki täpset asukohta ei teata.