Endine ettevõtja: miks tõmbab riik äriühingu omanikul vaiba jalge alt?

Riigikogu võttis hiljuti vastu seaduse, mille järgi ei ole alates 1. maist võimalik ettevõtete juhatuse liikmetel end töötuna arvele võtta. Ja seda isegi siis, kui juhatuse liige ettevõtlusest tulu ei saa. Siinkohal tahaks küsida, et miks tõmbab riik vaiba alt ära neil, kes on kirjas küll juhatuse liikmena, kuid teevad palgatööd?

Olin mõned aastad tagasi ettevõtja, kuid lõpetasin tegutsemise ning suundusin palgatööle. Asi polnud üldsegi läbikukkumises, vaid lihtsalt minu elutee viis mind teisele erialale. Firma enam äritegevust ei teinud, kuid mina olen kuni tänapäevani kirjas ettevõtte juhatuse esimehena. Iga aasta esitan ka majandusaasta aruande ning kõik on alati nõuetekohaselt tehtud. Asi on võimalikult läbipaistev olnud.

Ka palgatöö on olnud selline, kus riigile on laekunud kõik maksud ning tegemist pole mingi haltuura või nö musta tööga. Nüüd aga on imelik, et kuna ma kuulun juhatusse,  ei saa ma end töötuna arvele võtta ega vajaduse korra riigilt sotsiaalset tuge. On see karistamine?

Olen ju minevikus tegutsen ausa ettevõtlusega, kuid juhuse tahtel siirdusin palgatööle. Nüüd, kus mu firma ei teeni midagi ning elatun ainult palgatööst, on kahetsusväärne, et koondamise puhul ei saa ma end töötuna arvele võtta.

Saan aru, et seaduse muutmisega üritatakse korrastada eelkõige seda, mis toimub töötu abirahade saamisega. Aga antud seadus näib olevat üks nendest, kus väheste eksijate pärast karistatakse kõiki.

Lisaks on see seadus ka ettevõtjavaenulik, kuna võtab sotsiaalsed garantiid ära, juhul kui koondamine peaks juhtuma. Olen oma osaühingut hoidnud veel alles seetõttu, kuna tulevikus oli plaan uuesti ettevõtlusesse minna.

Kas ma pean praegu loobuma oma OÜ-st seetõttu, et tulevikus sotsiaalseid garantiisid saada? See on lühinägelik käitumine, sest selleks, et uuesti ettevõtlusse tagasi tulla, peaksin uuesti OÜ looma ja selleks kulub jälle ressurssi.