Lugeja: mis kasu on religioonist, mille pühad isad õnnistavad sõdurite relvi?

Televiisorist oli näha, kuidas õigeusu papp pritsis Ukraina baase piiravatele rohelistele mehikestele ja nende relvadele püha vett ning pomises midagi. Võlusõnu? Vaevalt, et sajatusi. Religiooni esindaja õnnistamas relvi, mis on valmis tapma valdavalt sama religiooni esindajaid teisel pool müüri?

See on siis sama religioon, mis jutlustab ligimesearmastust ning mille esimene ja kandvaim postulaat on: sa ei pea tapma?

Kuskil usulistes tõekspidamistes on midagi vist viltu länud. Lähtudes platvormist, mis peaks olema läbiv kõigil ainujumala tunnistajatel, peaks seesama relvi püha veega märgav püha isa olema põhimõtteliselt valmis viskuma õnnistatud AK-47 ja selle tulevase ohvri vahele. Põhimõtetega on tänapäeval aga täpselt nii nagu ikka. Eesmärk pühitseb abinõu. Mis mõtet on seista automaadi ja tulevase laiba vahel?

Pole vaja õigeusklike vastu nüüd väga tatti pritsida. Ei seisnud müürina relvade ja tulevaste ohvrite vahele ei padred, preestrid, rabid ega imaamid - kõik jagamas usku ühte ja ainsasse Jumalasse, kes loogiliselt võttes peaks neil olema üks ja sama.

Järelduseks on, et pühadel isadel, johtumata usulisest kuuluvusest, on õigus toetada inimtappu, mis peaks tegelikult olema paha-paha number üks, ja samas teostada viimset võidmist nende poolt toetatud inimtapu ohvritele. Kummastav.

Kes maksab arved? Kui suur on summa, mille eest padre või kasvõi luteri preester õnnistas raketti, millega G. W. Bush kuskil Karuahtristanis mõne moslemiperekonna molekulideks põmmutas? Õigeusklikku eriüksuslast ei koti eriti mingi moslemi saatus Tšetšeenias. Vägev, eks? Üks Jumal - miljon tahku.

Häbi ka on või? Miks ei tee keegi häält selle ligimesearmastuse nimel, millest meedias prääksutakse ja igal pühapäeval pead vastu kirikupõrandat mõlki taotakse või viis korda päevas Meka poole küürutades vaipa maha laotatakse? Milles point?

Väidetavalt loetakse religioonlasi: moslemeid, kristlasi, judaiste ja muid rakukesi, kes jagavad usku ühte ja ainsasse Jumalasse, miljarditesse. Loogiline järeldus on, et neil peaks olema umbes võrreldav hulk pühasid isasid ja hingekarjaseid. Kus need karjased on, kui asi hapuks läheb ja sama ainujumalat jagavad usklikud on valmis teineteisele auku sisse põmmutama?

Kus on kirikumees, seismas kahe vaenupoole vahel, rist püsti? Kas kristlane ikka laseks oma preestri šveitsi juustuks? Loomulikult, kui selja taga on teine preester, kes sosistab: see seal on ju vale! Pauguta terviseks!

Mis mõtet on mingil teovõimetul paberreligioonil? Raha ei haise, eks? Lojaalsusel, ligimesearmastusel ja põhimõtetel on ka oma hinnakiri, kas pole?