Hitleri ihupiltniku Dachau laagri galerii avaldati
Esmakordselt avaldati Adolf Hilteri ihufotograafi Hugo Jaegeri galerii Dachau koonduslaagrist viis aastat pärast selle vabastamist USA sõjaväelaste poolt 1945. aastal, kirjutab Suurbritannia ajaleht Daily Mail.
Ei ole teada, miks Jaeger, keda peeti veendunud fašistiks, laagrit külastas.
Dachau koonduslaager asus Münchenist ligemale 20 kilomeetrit põhjapool. Laager avati Heinrich Himmleri, kes oli Müncheni politseipresident, käsul Saksa Riigi esimese koonduslaagrina ja see asus, Dachau linnast idapool, endise laskemoonavabriku territooriumil.
Koonduslaagris viidi läbi katsetusi inimeste peal, üheks oluliseimaks peetakse doktor Sigmund Rascheri eksperimenti, milles inimene pisteti jääkülma vette ning uuriti, kaua ta seal vastu peab ja kui madalale kehatemperatuur langeb.
Uuriti ka, kuidas külma läbi kannatanuid kõige paremini üles soojendada.
Rascher täitis muuhulgas Luftwaffe tellimust, abistamaks suurtel kõrgustel katapulteerunud piloote. Katsealused pisteti alarõhukambrisse, et simuleerida 20 000 meetri kõrgusel valitsevaid tingimusi, seisab erinevates dokumentides.
"Paljud hüpotermia uurijad peavad Rascheri poolt külma veega piinamise teel saadud andmeid tähtsaks," kirjutas The Scientist aastal 1989. Samas märgiti, et natside eksperimente tohiks nende ebaeetilisuse tõttu tsiteerida vaid äärmisel vajadusel.
Dachaus istus vangis rohkem kui 200 000 juuti, homoseksuaali, mustlast, opositsioonitegelast, puudega inimest ja sõjavangi, neist erinevatel andmetel ligi 41 000 tapeti, hukkus nälja tõttu või suri haigustesse. USA sõjavägi vabastas laagri 1945. aasta kevadel - mitu tuhat vangi lasti viimaks vabaks.
Avaldati seninägemata galerii ka Adolf Hitlerist
Maineka ajakirja Life toimetajate otsusega tehti hiljuti avalikuks ka mitu haruldast fotot kurikuulsast natsijuhist Adolf Hitlerist, kirjutab The Times.
Neljakümnendatel oli enamikel fotograafidel võimalik vajadusel teha ainult mustvalgeid fotosid, Hitleri isiklik piltnik Hugo Jaeger aga suisa pidi natsipartei käsul iga füüreri sammu aastatel 1936-1945 värviliselt jäädvustama.
Kolmanda Reichi kokkuvarisemisega otsustas Hitleri piltnik fotogalerii maha matta, kartes, et ameerika sõdurid teisaldavad kapituleerumise järel tema fotokollektsiooni. Peidik jäi kümnendiks saladuseks, sealt leitu avaldati aga alles nüüd - seitse kümnendit pärast Hitleri surma.
