1. Kuna Venemaa liidritel on absoluutselt ükskõik, mil moel Eesti poliitikud nendega suhtlevad, siis pole mingit mõtet end Moskva suunas pingutada. Kremli valitsejad teevad teatavasti, mida tahavad, ja võtavad ette mistahes rahvusvahelisi aktsioone, kui nad seda vajalikuks ja õigeaegseks peavad. Kreml ootab meilt ja teistelt allaheitlikkust. Kuna võib eeldada, et ReSo valitsus seda teha ei taha nii, et eestimeelne üldsus seda pahaks ei pane, siis pole meil Moskvas midagi teha.

2. ReSo valitsusel oleks arukas ja taktikaliselt õige mitte kiirustada piirilepingu ratifitseerimisega, et pugejalikkust üles näidata. Las see Eestile alandav leping seisab lauanurgal ja ootab sündmuste arengut ning paremaid aegu. Putinlastel endil pole praegu aega sellega tegeleda. Neil on pooleli territooriumivallutuste projekt ning selles protsessis ei mängi teatavasti mistahes piirileping mingit rolli.

3. Parimaks suhtlemise taktikaks Venemaaga on mitte reageerida tema poliitikute, ametiisikute ja ajakirjanike mistahes Eesti-vastastele väljaütlemistele. Kui nendele ei reageerita, siis on aktsioon tühja jooksnud. Kui aga rabelema ja õigustama hakata, siis valab see õli tulle. Elame oma elu ja orienteerume veelgi tugevamini läänele, NATO-le ja Euroopa Liidule. See ongi tegus sõnum Kremli agressoritele. Vaja on kiiresti saada NATO sõdurid ja baasid Eestisse. 

4. Venemaaga suhtlemisel on ReSo-lastel hädavajalik Moskva suunas teada anda, et ühineme igal juhul ja täies mahus lääne mistahes pehmete või poolkõvade sanktsioonidega ja viime need sisse kohe, kui Euroopa Liit, NATO või USA vastava otsuse teevad. Elame üle ajutised majanduslikud raskused, mille käigus suudame veelgi rohkem oma majandust läände integreerida ja Venemaa kütuse- ja energiatarnetest eemalduda.

5. Venemaaga suhtlemisel tabagu ReSo ministrid ära, millal Kreml hakkab taas aktiivselt genereerima siinmail sisevastuolusid ja rahutusi, et nende najal „appi” tulla. Nende poolt saadetavad vastavad agendid on vaja nobedasti kinni püüda, et nad ei šantažeeriks itta piiluvaid poliitikuid ja ärimehi. Meie roosadel trubaduuridel, kes räägivad kodakondsuse andmise lõdvendamisest, keelekasutamises vastu tulemisest, rohkem venekeelsete valitsusse ja riiklikele positsioonidele määramisest, tuleb silm peal hoida ja sellest Venemaale teada anda.