Tee sulgemise saaga oli kestnud juba pool aastat. Sekkus ka kohalik ajaleht, kuid jututasandilt kaugemale ei jõutud ka tookord. Kui ikka naaber ei soovi, et tema krundilt võõrad masinad läbi "kihutaks", siis on vajalik tsiviilkohtusse pöördumine. Kohus arutab, millise tupikus asuva maja juurde viiva ühistee nad avalikuks kasutamiseks määravad. Sinna juurde kuulub ka kompensatsiooni määramine tee kasutamise eest.

Eriti teravaks läksid naabermajade elanike suhted, kui ühel hetkel pargiti tee naabrite kiusu tõttu kolme kõrvuti seisva masinaga julmalt kinni. Teise võimaliku tee peale püstitati lahmakas lillepott ning seda kindlustama veel üks sõiduauto. Saigi siis valitsenud olukorrast pildid tehtud ning saadetud päästeameti juhtkonnale tutvumiseks.

Nimelt ütleb Teeseadus, et operatiivsõidukitele peab olema tagatud läbipääs ka pühal erateel. Seetõttu ongi absurdne olukord, kus tee on mehaaniliselt suletud ning hädaohu korral kuluvad väärtuslikud minutid takistuste eemaldamiseks.

Ma saan aru, et riigil on väga mugav, kui elanikud ise hooldavad niinimetatud erateid. Küll aga jääb mulle siiani segaseks, mis väärtus on erateel ühismajade piirkonnas. Olen tihti mõelnud, et siis võiks ju iga jumala kortermaja enda krundile ka kahemeetrise aia üles lüüa - ei saa enam naabermaja elanikud nende muru peal trampida ja otseteed koju lõigata. Kui riik on andnud püha eramaa kodanike käsutusse, siis võib omanik seal ka oma äranägemise järgi planke ja kive paigutada.

Pahatihti on kortermajade juurde viivad teed enam kui räbalas olukorras. Alles sügisel lapiti mu praeguse Tartu kodu juurde viivat ühisteed. Paigad püsisid korrektsetena vaid kuu aega. Nüüdseks on sissesõit enam kui künklik ning jäätuv vihmavesi uuristab auke aina edasi.

Kohalikus Tartu lehes arutletigi just täna kortermajade parkimiskorralduse üle. Linn näeb lahendusena auto ööseks kaubanduskeskuse parklasse jätmist. Kuidagi väga elukauge ja ebaturvaline on see linnaisade idee. Ja kui auto ikka päevaks ka seisma jääb, kas siis teisaldab kaubakeskus masina üldse minema?

Tartu linn on seisukohal, et väärtuslikku haljasala ei tohiks massiivselt parklamaaks muuta. Iseasi muidugi, mis on üldse alles jäänud murust, kui seal niigi kogu aeg autod peal seisavad? Seni aga ukerdavad operatiivsõidukid tihedalt parkivate autode vahel ning saavad riielda elaniku koha hõivamise eest.