Ukraina kriisist ning sealsete elanike abistamisest kõneldes rõhutas välisminister Paet vajadust aidata inimesi Ukrainas kohapeal.

Euroopa Liidul ja rahvusvahelisel üldsusel on oluline toetada Ukrainat õigusriigi ülesehitamisel ning oma kogemuse jagamisega toetada sealse ühiskonna reformimist,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et Eesti on toetanud Ukrainat ka humanitaarabikorras 85 000 euroga ning valmis võtma Eestisse ravile kümmekond vigastatut, kes on Ukraina meeleavaldustes kannatada saanud.

Nüüdisaegse maailma väljakutsed alates üleilmastumisest, lõpetades majanduskriisi järelmitega ning Euroopa tulevase konkurentsivõimega seavad välisminister Urmas Paeti sõnul rändega seotud küsimused erilise tähelepanu alla.

„Eeldatavasti kasvab tulevikus liikuvus erinevate kontinentide vahel ja suurem rändesurve Euroopa suunal on tõenäoline,“ sõnas Paet. „Seetõttu on tähtis täiustada ja arendada liikmesriikide koostööd varjupaigataotlejate arvu kasvuga toimetulekuks,“ lisas ta. Välisminister rõhutas ka, et pagulaste murede ja keerulise olukorra mõistmiseks tuleb ühiskonnas teha selgitustööd ning selles osas on oluline roll ka kodanikuühendustel.

Paeti sõnul on oluline, et kõik liikmesriigid pingutaksid rände küsimustega tegelemisel ühise eesmärgi nimel ning jagaksid ühtseid arusaamu ning väärtusi. „Euroopa ühise varjupaiga süsteemi loomiseks on tööd tehtud tänaseks 15 aastat,“ sõnas Paet.

Varjupaigapoliitika tulevikule Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt keskenduvat konverentsi „Euroopa ühise varjupaigapoliitika väljakutsed“ korraldavad Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi. Sellel osalevad ka Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel ning Euroopa Pagulaste ja Väljarännanute Nõukogu (ECRE) peasekretär Michael Diedring.