Venemaa tegevus Ukrainas on pannud paljusid mõtlema Eesti julgeoleku üle. Suure osa eestlaste ja ka riigijuhtide jaoks on tähelepanu keskmes Venemaa sõjaline võimekus.

Kaitseminister Urmas Reinsalu soovis ja ka sai NATOlt täiendavaid lennukeid Baltikumi taeva turvamiseks. Lisaks soovib Reinsalu USA armee täiendavat kohalolu Eestis. Reformierakond - Kaja Kallase suu läbi - rõhutas hiljuti Rail Balticu kõrval ka vajadust paremini ühendada Eesti ja Soome elektri- ning gaasivõrgud.

Kaitsevõime suurendamine ning Eesti infrastruktuuri ühendamine Euroopaga on kiiduväärt eesmärgid. Aga Eesti julgeoleku juures on ka üks teine aspekt, mis on veelgi tähtsam ja mis pole siiani pälvinud meedia tähelepanu. Selleks on sotsiaalne sidusus.

Putin eelistab vallutada paiku, kus suurem osa elanikest suhtub temasse positiivselt ning Gruusia sõda ja Ukrainas toimuv kinnitavad seda. Mõlema konflikti puhul oli Venemaa valmis ja võimeline sekkuma just selle pärast, et kohalik elanikkond seda aktsepteeris.  

Teisest küljest oleks isegi Venemaa jaoks ebatõenäoline ning kulukas vallutada riiki, kus elanikkond sisse tungivat jõudu ei toeta. Tõsi, kohalike inimeste kõrval on Gruusia ja Ukraina puhul mängus ka palju teisi motivaatoreid, sealhulgas geopoliitiline võistlus Läänega.

Hoolimata motiividest võib neis konfliktides saadud taktikalisi õppetunde ka mujal kasutada. Mis puudutab Eesti turvalisust, siis parim kaitse Vene ohu vastu on see, kui kohalik venekeelne elanikkond suhtuks Vene invasiooni negatiivselt.

Hoolimata mõne meediasse jõudnud panikööri arvamusest, ei ole Eesti turvalisus ohus selle pärast, et Putin vallutab endise NSVLi osi. Eesti on ohus siis, kui vene keelt kõnelevad inimesed Ida-Virumaal nõuavad autonoomiat või iseseisvust.

Vene keelt kõnelevad inimesed Gruusias ja Ukrainas ei eksisteeri iseseisva ühiskonnana. Putin mõjutab nende käitumist läbi selle, et nad on osa Vene inforuumist, mida vürtsitab propagandamasin. Seetõttu on Putin saanud kohalikku elanikkonda kasutada tööriistana suuremate geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Ja just see ongi põhjus, miks Eestis elavad vene emakeelega inimesed on olulised. Eesti ei saa endale lubada ükskõiksust ja nende murede ignoreerimist. Putini võime ja soov Eestit ohustada sõltub suuresti sellest, kui hästi on venelased Eesti ühiskonda integreeritud.

Selles valguses võib küsida, kumb on rohkem panustanud Eesti turvalisusesse - kas Urmas Reinsalu või Tanja Mihhailova? Ma väidaksin, et Tanja Mihhailova, kes esindab Eestit peagi Eurovisioonil. See on väike, aga tähtis moment, kus vene emakeelega inimesed näevad, et keegi, kellega nad saavad samastuda, on aktsepteeritud, edukas ja kiidetud.

Kahjuks ei juhtu selliseid asju eriti tihti, aga vahel siiski - on ju uue koalitsioonivalitsuse liige tõenäoliselt ka Jevgeni Ossinovski. Just sellised positiivsed sammud näitavad Eestis elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele, et ka nende peale mõeldakse.

Eesti turvalisuse tagamiseks tuleb vene keelt kõnelevaid inimesi rohkem Eesti ühiskonda integreerida. See on väljakutse nii poliitikutele kui ka ühiskonnale laiemalt. Selleks tuleks rahastada täiendavalt venekeelseid meediaväljaandeid, mis pakuks neutraalset vaadet maailmas toimuvale. Kuigi see on kallis ettevõtmine, on see odavam, kui 100 miljoni kulutamine soomusmanöövervõimekuse arendamiseks.

Teine variant oleks mõningate riigiasutuste viimine Narva või Ida-Virumaale. Loomulikult peaks prioriteet olema ka Ida-Virumaa elanike heaolu parandamine, sest statistika järgi on just seal elatustase ülejäänud riigiga võrreldes madalam (tööpuudus, kehvemad palgad, narkootikumide tarvitamine jne).

Ühiskond peaks integreerimise koormat jagama. Eesti keelt kõnelevad kodanikud võiks oma riigikeelt mittekõnelevaid kaasamaalasi vaadata mitte läbi NSVLi või ajaloo prisma, vaid lihtsalt kui naabreid, kes räägivad teistsugust keelt. Vene keelt kõnelevad inimesed peaksid aga vältima ohvri mentaliteeti ning elama oma elu Eestis nii täisväärtuslikult, kui vähegi võimalik.

Kuigi vene ja eesti keelt kõnelevad inimesed võivad olla minevikusündmuste osas erinevatel seisukohtadel, võiksid nad kokku leppida Eesti tuleviku osas. See saab toimuda vaid läbi dialoogi, aga kui selline dialoog teoks saab, on see parim kaitse Putini tankide vastu.