"Ma arvan, et see, mis praegu toimub Putini väljaütlemistes, on ennekõike sõnum, mis on mõeldud sisetarbimiseks ja on osa massipropagandast," ütles Berg. Ta selgitas, et inimesi Venemaal on vaja veenda, et kõik, mis Krimmis tehakse, on ainuõige. Lisaks on vaja põhjendust, miks Vene sõdurid annekteerivad teise riigi territooriumi.

Võtmeküsimus Venemaa ohjeldamiseks võib Bergi sõnul peituda mitte niivõrd Lääne tegutsemises, kui venelastes endis. "Küsimus on selles, kui paljud tänastest Venemaa venelastest on otseselt sõja vastased. Me teame, et eelmisel nädalavahetusel toimus suur meeleavaldus, mis oli sõjavastane ja samas äsja toimus ka väga suur Putinit toetav meeleavaldus. Need on asjad, mida tuleks jälgida," rääkis Berg.

Tema sõnul tundub hetkel, et sama palju, kui on Venemaal Putini poliitika toetajaid, on ka selle vastaseid. "Jääb õhkõrn lootus, et vähegi arukam inimene, kes suudab mõelda oma peaga, ei poolda putinlikku agressiooni Krimmis ja rahvusvahelisele õigusele vastanduvat poliitikat. Ma ei ole kaotanud usku sellesse, et on olemas arvestatav kriitiline mass venelasi, kes suudab adekvaatselt asju näha ja käituda sellele vastavalt. Ma isegi arvan, et sellest on rohkem kasu kui Lääne sanktsioonidest," arutles Berg.

Putin tunnustab Krimmi Venemaa koosseisus (Reutersi video):

Hoida rahulikku meelt

Kuid ei ole välistatud, et Putini võib poliitikast eemaldada alles tõsisem relvakonflikt. "Pean silmas kas või praegusi pingelisi olukorda Vene-Ukraina piiril. Kui läheb otseseks sõjategevuseks ja kasvab rahulolematus Venemaal sõjakahjude ja hukkunute pärast, hakkavad inimesed järjest rohkem mõtlema, kas Venemaa initsieeritud sõda oli see, mis teenib nende huve. Kui selliseid küsimusi hakatakse esitama, näen, et võib toimuda režiimisiire," arvas ta.

Suunitlus "ajalooliste Vene alade" kontrollimiseks võib aga tähendada mida tahes: kogu Eestit, Soomet, isegi Poolat. "Me võime küsida, kui kaugele ajaloos me tagasi lähme. See on suhteliselt ähmane kontseptsioon. Retooriliselt lisas Putin juurde varasemale kaasmaalaspoliitika nägemusele. See kõik kokku muudab asja ohtlikumaks teatud mõttes, sest sellega on võimalik vabalt ümber käia," viitas Berg, et interpreteerida võib ajalugu nii, nagu parasjagu vaja on. "Tuleb hoolsalt jälgida edasisi sõnumeid ja seda, mida peetakse silmas ajalooliste territooriumite all," märkis Berg.

Lääne poliitikutele soovitaks Berg hoida rahulikku meelt ja kehtestada sanktsioone selle mõttega, et need mõjutaks võimalikult vähe Vene tavakodanikke ja võimalikult palju just režiimiga seotud isikud. "Teine asi, mida Lääs saaks teha – vaadake, mida Prantsusmaa teeb. Unustage ära see Mistrali leping, sõjaline koostöö Venemaaga tuleks ära lõpetada. Siin on tegutsemisruumi küll ja küll," kommenteeris Berg.

Uus pronksiöö pole välistatud

Bergi arvates Ida-Virumaal sarnaseid asju nagu Krimmis toimuda ei saa. „Ma arvan, et mingisugune mobiliseerumine võib aset leida, kui olukord hakkab pingestuma ja tekib lumepalliefekt, kus referendumid saavad relvadeks, mida kasutatakse ära ka Ukrainast väljaspool,“ lausus Berg, kuid rõhutas, et Eesti on NATOs ja Euroopa liidus ja meil on olemas kollektiivkaitseleping. "Mis tahes rohelised mehikesed hakkavad meil toimetama, meil on sellele ilmselge vastus olemas. Eesti on teistsuguses olukorras kui Ukraina," kinnitas ta.

Samas ei saa Bergi hinnangul kuidagi välistada seda, et Eestis võib aset leida järg pronksiööle. "Annaks jumal, et seda ei juhtu. Aga ilmselt tänases Eestis on praegu olemas mingi kontingent – kapo teab seda täpsemalt – kes ootavad põnevusega ja pikisilmi ettekäänet tulla tänavale ja avaldada meelt Eesti Vabariigi vastu," ütles Berg.

Mida me ennetamiseks saaksime teha? "Tuleks Ida-Virumaaga praegu tegeleda süvendatult, käia kohal, kohtuda inimestega, näidata, et riik hoolib ja kaitseb neid. Ma arvan, et sellesse on paljuski juba panustatud: alles hiljaaegu käisid meie välis- ja kaitseminister Ida-Virumaal inimestega kohtumas. Seda tegevust tuleks kindlasti veelgi intensiivistada," leidis ta.

Vene president Vladimir Putin ütles eile Kremlisse kogunenud riigiduuma ja föderatsiooninõukogu liikmete ees, et tema uus suund on n-ö ajalooliste Vene alade taasliitmine Moskvaga. Tema hinnangul on nende alade käestlaskmine toimunud kas nõukogudeaegses meeltesegaduses või pärast NSVL-i kokkukukkumist, mil Venemaa oli enda kehtestamiseks lihtsalt liiga nõrk.