Uuring: Eesti elanikud pole oma sotsiaalse eluga rahul

Euroopa elukvaliteedi uuringu põhjal Eesti elanikud oma seltskondliku eluga mõnevõrra vähem rahul kui EL-i elanikud keskmiselt, kuid Balti riikidest on rahuloluhinnangud kõrgeimad Eestis.

Kõige enam on oma seltskondliku eluga rahul Taani, Austria ja Küprose elanikud. Kõige vähem ega Bulgaaria, Läti, Poola ja Leedu elanikud, kirjutab statistikaamet oma blogis.

Sotsiaalne suhtlus (kohustustevaba suhtlemine sõprade, sugulaste ja töökaaslastega) on kõige aktiivsem Portugalis, Norras ja Hollandis, kõige madalamad on näitajad Eestis, Poolas ja Ungaris.

Enamiku riikide puhul on näha tendentsi, et sotsiaalse suhtlemise sagedus on aastatega vähenenud. Eriti ilmekalt tuleb see esile Eesti puhul – kui 2006. aastal suhtles oma sõprade, sugulaste ja kolleegidega iga päev või mitu korda nädalas ligi 40 protsenti vastanutest, siis 2010. aastal 27 protsenti.

Kõige kõrgemalt hinnatakse kaasinimeste usaldusväärsust Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Seevastu Portugalis, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias on usaldus keskmisest mõnevõrra madalam.

Euroopa riikide võrdluses suhtlevad Portugali inimesed üksteisega kõige tihemini, kuid nende omavaheline usaldus on Euroopa madalaim. Eesti elanikud jäävad kaasinimeste usaldamise poolest silma positiivselt – usaldus on olnud kogu aeg suhteliselt suur ja üldine trend on samuti positiivne.

Kõige rohkem on inimesi, kellel on võimalik isiklikel teemadel kellegagi rääkida, Šveitsis ja Saksamaal (üle 96 protsenti vastanutest) ning kõige vähem Slovakkias, Eestis ja Prantsusmaal (83–86 protsenti vastanutest).

Kui Taanis hindas oma juurdepääsu kinole, teatrile või kultuurikeskusele lihtsaks ja väga lihtsaks 84 protsenti vastanutest, siis Kreekas oli vastav näitaja vaid 47 protsenti. Eesti näitaja oli 67,5 protsenti, mis jääb Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele (68 protsenti). Balti riikidest jääb silma Leedu, kus juurdepääs kinole, teatrile või kultuurikeskusele oli EL riikide keskmisest oluliselt parem (75 protsenti).

Küsimus ei täpsusta, kas ligipääsu all on mõeldud riigi loodud taristut (nt jalgrattateed, pargid jms) või isiku enda rahalist võimekust. Kreeka ja Portugali puhul mängib ilmselt rolli ka majanduskriisi mõju, ehkki kriis puudutas valusalt ka Küprost, kus juurdepääs kultuuriasutustele on üks EL-i parimaid. Mõnevõrra üllatavalt jääb silma Saksamaa, kelle näitaja on üks madalamaid.