Õiguskantsler: politseinike hädakaitse vajab selgemat reguleerimist
Siseministrile saadetud märgukirjas palub õiguskantsler Indrek Teder, et politseinike enesekaitse seadusega selgemalt reguleeritaks.
Tederi hinnangul vajab politsei ja piirivalve seadus politseiniku hädakaitset laiendava sätte lisamist, et politseinikel oleks vajadusel võimalik kasutada enda või korra kaitseks ka seadusesse mitte sisse kirjutatud vahendeid.
Eelmisel suvel rünnati Tartumaal väljakutsele reageerinud politseinikke puuhalgudega. Samuti pälvis meedia tähelepanu juhtum Viljandis, kus korda rikkunud umbes 15-liikmeline seltskond tungis kallale neljale politseinikule. Sellistest juhtumitest ajendatuna uuris õiguskantsler, kas kehtiv õigus näeb ette piisavad ja selged alused politseiniku enesekaitseks, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik.
Selgus, et teenistuskohustusi täitvale politseinikule laienev karistusõiguslik hädakaitse regulatsioon ei ole õiguskantsleri hinnangul piisavalt selge. „Iseäranis probleemne on ohtlikus situatsioonis selliste vahendite kasutamine, mis on küll ohtliku olukorra lahendamiseks eelduslikult sobivad, kuid mille kohaldamiseks politseinikele politsei ja piirivalve seadus selget luba ei anna," selgitas Teder.
Näiteks võiks olla tulirelvaga politseisõidukit sihtiva isiku tekitatud ohu tõrjumiseks sobiv vahend politseisõiduki uks, kuid sellist olukorra lahendamist kehtiv õigus otsesõnu toetada ei pruugi.
Õiguskantsler pakub välja kaks üksteist mittevälistavat viisi kehtivate õigusnormide täiendamiseks, et tagada politseinikele selgemad võimalused enda elu ja tervise kaitseks. Ühe lahendusena näeb õiguskantsler Indrek Teder Politsei- ja Piirivalveameti senise praktika laiaulatuslikku analüüsi, et jõuda arusaamani, millises osas kehtiv politsei ja piirivalve seadus ametniku elu ja kehalise puutumatuse kaitset ei taga ning vajaks seetõttu täiendamist.
Teisalt on õiguskantsleri sõnul mõistetav, et seadusandja ei saa ette näha kõiki politseitöös tõusetuvaid võimalikke juhtumeid, kuid riigil on vajalik astuda samme selleks, et ametnikel oleks võimalik töötada tõhusalt ning vajadusel kaitsta oma elu ja tervist lubataval viisil. Seetõttu võib lahenduseks kujuneda teine variant, mis ei eelda seadusandjalt kõikide politseitöös tekkivate situatsioonide aimamist. Nimelt võimalus märkida üheselt õiguskorras, et vahetu sunni volitused ei välista ametniku enesekaitsetegevust või päästetoimingut karistusõigusliku hädakaitse tähenduses.
Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on selge, et politsei võimekus efektiivselt ülesandeid täita on suuresti seotud riigi ressurssidega, kuid tähtis on ka õiguskorra roll, mis loob raamistiku politseinikele teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukordade lahendamiseks. Teder rõhutas, et sunnimeetmete kasutamisel on oluline õigusselgus, mis peab andma politseinikele kindluse oma tegevuse lubatavuse osas ja teisalt tagama ka politseinikku ründava isiku põhiõigused.
