Keerulist "infrastruktuuri" asendama leiutatud uudissõna "taristu" kogus kõige kehvema sõna konkursil sadu hääli.

Hõbemedali saavutas "enekas", mis on slängis alati tähendanud enesetappu, kuid võetud üsna arusaamatutel põhjustel viimasel ajal kasutusele hoopis iseendast tehtud foto kirjeldamiseks.

Auväärne kolmas koht kuulub sõnale "väisama" mis tähendab "külastama".

Esikümnesse mahtusid muuhulgas veel "selmet", "rüperaal" ja "parendama". Viimase kohta ütleb üks lugeja järgmist:

""Parendama" mõeldi välja perestroika algusaegadel, et mitte vihjata sellele, nagu võiks Nõukogude Liidus elul midagi viga olla. Mõte siis selles, et me muudame niigi väga head asja paremaks."

"Üks lollimaid sõnu eesti keeles on "benji-hüpe", eriti kui seda hääldatakse kui "bendžihüpe". Vorm "benji-hüpe" oleks bendži-hääldusega võimalik vaid siis, kui kõnealuse hüppe nimetus inglise keeles oleks "benji jumping", aga see ei ole nii. Inglise keeles on selle nimetus hoopis "bungee jumping". "J" ei hääldu eesti keeles kunagi kui "dž". Seega, kui me soovime eesti keeles nimetada bungee jumpingut "benjihüppeks", siis on tegemist uue eestikeelse sõnaga, mida tulebki hääldada kui "benjihüpe", mitte "bendžihüpe". Alternatiivselt võib seda nimetada "bendžihüppeks" ja nii ka hääldada. Aga mitte mingil juhul "benji-hüpe", mida hääldatakse kui "bendžihüpe"!" seletab teine lugeja.

"Jubedad on peaaegu kõik muukeelsed sõnad eesti keelele omases transkriptsioonis ("šõu", "slõugan", "kräkk", jms), aga vahel teevad nalja ka uudissõnad. Selles vallas on minu "lemmikuks" "puuteekraan". Tänu sellele, et kaotati sidekriips, tekkis kolmest tähendusega sõnast koosnev liitsõna "puu-tee-kraan". Vaesed eesti keele õppijad võivad nüüd pead vaevata, miks Eestis on puuteed ja neil veel kraanid, või mis asi on teekraan ja miks peab see olema puust tehtud," ütleb kolmas.

"Mulle on arusaamatud eestikeelsed sõnaühendid "tüdruksõber" ja "poisssõber". Ei ole aru saanud, miks kasutatakse eesti keeles otsetõlget inglise keelest, kui eesti keeles on olemas palju sõnu suhte täpsemaks määratluseks. Tegu on ju sisulisest küljest arusaamatust külvavate sõnaühenditega. Üldiselt on inimesel 1) nais- või meessoost sõber ehk isik, kes on lähedane hingeliselt, aga kellega ei lävita intiimselt või 2) intiimselt lähedane isik, keda saab määratleda paljude eestikeelsete sõnadega nagu "elukaaslane", "armsam", "kaasa", "kihlatu", "kallim", "abikaasa", "naine", "mees" jne," kurdab neljas.