Malaysia Airlinesi lend MH370 kadus radariekraanilt 8. märtsil. Kas on võimalik selgeks teha, kui paljudele lennuväljadele ta maanduda võis, küsib Sydney Morning Herald.

Veebileht X-plane annab lennuradade koordinaadid üle maailma. Boeing 777 piloot peab arvestama vähemalt 5000 jala (1500 meetri) pikkuse maandumisrajaga. Wall Street Journali hiljutises artiklis tsiteeriti allikaid, kelle sõnul võis lennuk viimasest teadaolevast punktist edasi lennata veel 2200 meremiili.

WNYC Data Newsi meeskond leidis 634 maandumisrada, mis vastavad nendele kriteeriumidele. Need asuvad 26 erinevas riigis, sealhulgas on nende hulgas sellised kohad nagu Gani lennuväli (Maldiivid), Dalanzagdadi lennuväli (Mongoolia), Yapi lennuväli (Mikroneesia) ja Miyazaki lennuväli (Jaapan).

Arvesse ei võeta aga seda, et lennuk ei pruukinud üldse lennuväljale maanduda.

Boeing 777-ga lendav piloot Rich Solan ütles, et lennuk võis maanduda isegi maanteele.

„Kui mul on lennukis tulekahju, olen ma valmis sellega maanduma igale poole, mis on vähemalt 5000 jalga pikk,“ ütles Solan. „Võib maanduda maanteele.“

Maandumisrada ei pea Solani sõnul olema tingimata isegi sillutatud. Kõvast pinnasest tõenäoliselt piisab.

Uurijad on teinud kindlaks kaks võimalikku koridori mida mööda lend MH370 võis edasi liikuda pärast transponderite väljalülitamist veel ligi seitse tundi.

Vaata Reutersi videot lennuki otsimisest:

Lõunapoolne kaar oleks toonud MH370 üle Indoneesia Lääne-Austraalia rannikule.

Põhjapoolne trajektoor läheb Põhja-Iraani suunas, ületades Pakistani ja Afganistani.

Piloot ja lennunduskirjanik Jeff Wise kirjutas, miks ta arvab, et kadunud lennuk on tõenäoliselt kuskil Kesk-Aasias. Tema sõnul on lõuna pool vaid kahesuguseid kohti: väikesaared ja ookean.

„Mis puutub esimesse, siis pean ma võimatuks ette kujutada, et MH370 oleks maandunud väikesaarele, ilma et seda oleks märgatud,“ kirjutas Wise. „Mis puutub teisesse, siis pean ma võimatuks viia kooskõlla minu arusaamisega inimloomusest, et keegi juhiks lennuki ning manööverdaks selle oskuslikult ja suure kujutlusvõimega läbi hoolikalt radaritega jälgitud tsooni, lendaks kaheksa tundi ja kukuks lihtsalt keset ookeani alla. Et seda stsenaariumi uskuda, tuleb minu arvates mööda vaadata selle juhtumi põhioletusest: et ükskõik, kes sellega hakkama sai, on äärmiselt intelligentne, kartmatu, pühendunud ja vapper. (Need pole sõnad, mida kasutada halva inimese kohta, aga et tema motiive ega tegude iseloomu pole veel kindlaks tehtud, jätan ma nad praegu alles.)“