Nimelt tõdes Saabi lennudivisjoni juht Lennart Sindahl ajalehele Svd Näringslivile antud intervjuus, et nad võivad aastaks 2040 müüa kokku 350-400 hävituslennukit. Sindahli sõnul peetakse juba müügiläbirääkimisi Malaisiaga, samuti on valmis pakkumisi tegema Taani, lepingud on sõlmitud Brasiilia ning Šveitsiga, kes peab enne küll veel rahvahääletuse tegema.

Ülejäänud riigid, kes on huvi tundnud Saabi uute hävitajate vastu, on Sindhali sõnul Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Belgia, Portugal, Filipiinid, Indoneesia, Peruu ja Botswana.

Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste sõnul ei plaani riik hankida hävituslennukeid ning ministeerium ei ole sel teemal Saabiga läbirääkimisi pidanud ega huvi üles näidanud.

"Eesti ei kavatse hävituslennukeid hankida ei praegu ega ka nähtavas tulevikus. Praegu kehtib Eesti riigikaitse arengukava 2013-2022, mille prioriteedid on kahe täielikult relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi väljaarendamine ning jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide ja kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide hankimine. Iseseisva hävituslennuväe väljaarendamine oleks sedavõrd kallis ja keeruline, et see peataks kõigi teiste väeliikide arengu, sealhulgas riigikaitse arengukava eelpool mainitud prioriteetide elluviimise," ütles Jugaste Delfile.

Seetõttu on kaitseministeeriumi esindaja sõnul juba ammu langetatud põhimõtteline otsus, et Eesti ei hakka iseseisvalt välja arendama hävituslennuväge, vaid selle võime tagavad meile NATO liitlased.

"NATO hävituslennukid on Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvanud juba alates 2004. aastast, ning nagu näitas kuue täiendava hävituslennuki F-15 suunamine Leetu, on NATO suuteline õhuturbevõimekust vajadusel ka hüppeliselt suurendama. Seega ei hakka Eesti iseseisvat hävituslennuväge välja arendama, kuna NATO liikmena pole see meile sisuliselt otstarbekas ega rahanduslikult mõistlik," lisas Jugaste.

Vaata videost kuidas märtsi alguses maandusid Leedus Šiauliai lennubaasis Ameerika Ühendriikide õhuväe kuus hävitajat F-15C ning kaks tankurlennukit KC-135. Saabunud lennukite ülesanne on tugevdada Balti õhuturvet.