Lugeja: russofoobia Eestis ei lõpe enne kui Venemaa valitsejate agressiivne poliitika
Eestlasi iseloomustavad venelased kui ebasõbralikku russofoobset rahvast. Püüan lahti mõtestada sellise ebasõbraliku suhtumise põhjused. Venelane küsib eestlaselt sageli: potšemu võ nas ne ljubite - miks te meid ei armasta? Mind paneb selline küsimus mõtlema.
Kohe meenub minevikust ja olevikust palju fakte ja sündmusi, mille algatajaks on olnud Venemaa, Venemaa poliitikud ja poliitikute poolt hullutatud vene rahvas.
Kõik need sündmused on ju olnud suunatud meie rahva, meie ajaloo, meie au ja väärikuse vastu. Asi ei ole ju selles, et me tahame olla russofoobid, vaid selles, et Venemaa valitsus teeb omalt poolt kõik selleks, et me oleksime, ja et ka venelastesse oleks eestlaste ja Eesti riigi suhtes külvatud piisavalt vaenuseemet.
Vägisi sõbraks ei saa, ja pole võimalik leppida riigi ja rahvaga, kes leppimist ei soovi. Vene valitsejad ei soovi leppimist ja vaatavad meie väikese riigi peale üleoleva pilguga. Venemaa tunnistab vaid jõudu. Väikeriike pole vene valitsejad kunagi millekski pidanud, neid on nad alati püüdnud venestada ja vallutada.
Venemaa propagandamasin töötab täistuuridel. Vene poliiteliit teeb kõik selleks, et vene rahvas teaks oma vaenlasi. Vaenlasteks on piiriäärsed väikerahvad, kes ei taha tantsida vene valitsejate pilli järgi. Ja loomulikult läänemaailm koos Ameerika Ühendriikidega.
Mis puutub aga Eestisse ja eestlastesse, siis meie suhtes on vaenuseemet külvatud juba nii pikalt, et siin pole leppimine võimalik enne, kui Venemaa poliitiline eliit muudab radikaalselt suhtumist oma väikestesse naabritesse, sealhulgas Eesti Vabariiki, ning mõistab hukka Stalini poolt sooritatud inimsusevastased kuriteod, sest osa kannatanutest on veel elus.
Russofoobiat tekitab eestlastes hirm oma suure naabri valitsejate vastu, kes on võtnud nõuks taastada lagunenud impeeriumi piirid ja allutada endale iseseisvuse kättevõidelnud endised liiduvabariigid.
Oli 1940. aasta, kui Eesti Vabariik okupeeriti ja sunniti alluma Nõukogude Liidu rahvusi hävitavale poliitikale. Vastuhakuta lasti võõras oma kotta ja eesti rahvas jäeti võõra meelevalda. Algasid jõhkrad massirepressioonid, mille eesmärgiks oli rahva hirmutamine, Eestimaa ümberrahvastamine, Eesti rahvusriigi likvideerimine. Eesti noor rahvuslik iseteadvus murti ning valede abil püüti eestlasi võõrutada oma rahvuslikust iseolemisest.
Sunniti kohanema kafkalikult skisofreense mõttelaadiga, varjama oma tõde, isegi vale üle uhkust tundma ja ennast kõverpeeglist imetlema. Eestlasi harjutati oma riiklust, oma ajalugu, oma Vabadussõjas langenud kangelasi maha salgama. Stalin kandis juba Venemaal tavaks saanud massirepressioonid üle Eestisse.
Kas peame kõik selle ülekohtu unustama ja alandlikult oma suure naabri ambitsioonidele alluma? Ajalugu võib ju korduda. Kui praegused Venemaa valitsejad lõpetaksid Eesti Vabariigi vaenamise ja eesti rahva venestamiskatsed, siis foobiate kadumise tõttu lõppeksid eestlaste ja venelaste lõimumisprobleemid peatselt ja eestlasi ei tituleeritaks enam russofoobseks rahvaks.
