Kuhu on kooli seinte vahelt kadunud rõõmsameelsed lapsed, kes saavad enda ja oma kooli tulevikus kindlad olla? Põhjusi, miks Pääsküla kooli tuntakse räämas maja ja langenud haridustaseme poolest, ei tule küll kaugelt otsida.

Millal saavad kõik Nõmmel õppivad lapsed võimaluse omandada keskharidus korralikus koolimajas ehk millal lõpuks renoveeritakse Pääsküla Gümnaasium?

Nõmmel, kus elab ligikaudu 40 000 elanikku, on tänasel päeval võimalik gümnaasiumiharidust omandada kahes munitsipaalkoolimajas. On ju päevselge, et ükski maja ei ole kummist, seega pole mõtet väita, et kõik Nõmme noored, kes soovivad põhikoolijärgselt jätkata õpinguid Nõmmel, peaksid gümnaasiumihariduse omandama Nõmme Gümnaasiumis. Sinna nad ei mahu ja ei peagi mahtuma, sest mõlemad tegutsevad gümnaasiumid on võimelised pakkuma riiklikult tunnustatud heal tasemel keskharidust.

Olen seda meelt, et iga laps peaks saama omandada hariduse kodu lähedal. Nõmmel on palju lapsi ja vähe keskkoole, kuid miks siis vilistab tuul ühes 1000 õpilast mahutama mõeldud koolihoones, milles veel alles 10 aasta eest anti heal tasemel haridust sadadele ja sadadele tänastele vilistlastele?

Nendest inimestest on nüüdseks sirgunud edukad, kodukohast ja kogukonnast hoolivad ausad inimesed ning korralikud lapsevanemad. Mäletan selgelt aegu, kui kõik soovijad kooli aulasse ei mahtunud ning kõik korrused ja koridorid olid täis noori elurõõmsaid inimesi.

Kooli trepi peal ei jalutanud vastu ühtegi võõrast nägu ning abituuriumi stendil olevatelt titepiltidelt võis selgelt ära tunda lõpuklassi jõudnud noored inimesed. See kõik oli sellepärast, et need pikad kooliaastad, need seni määravamad aastad elust, oldi käidud koos ning nähtud üksteist suureks kasvamas, läbi pisarate ja läbi naeru.

Sellepärast ütlen, et Pääsküla kool ei ole kunagi olnud ega tohiks kunagi muutuda läbikäiguhooviks. Seda maja tuleb hoida ja selle traditsioone edasi kanda. Siin majas peavad ka edaspidi sirguma korralikud eesti inimesed – Nõmme inimesed, kes kannavad edasi oma kodu- ja koolilugu.

Põhjusi ei tule kaugelt otsida, sest nagu ikka, on kõik elus omavahel seotud

Sajandi esimestel aastatel tabas pealinna koole tõeline ehitusbuum. Prioriteetsed nõukaaegsed koolimajad said omale värske lihvi ja korralikult valgustatud klassiruumid. Kobrutanud linoleum vahetati põrandaplaatide ja sileda parketi vastu. See andis nendele majadele hea stardipositsiooni, sest kes ei tahaks oma mudilast viia kooliteed alustama kaunisse, vastselt renoveeritud koolimajja?

Mõelge ise, kui teil on valida renoveeritud keskmise ja renoveerimata keskmise tasemega korraliku kooli vahel - otsus pole keeruline, eriti veel siis, kui pole soovi rõhutada mõnd spetsiifilist kallakut, vaid on tahe pakkuda korralikus majas korralik haridus. Tänaseks päevaks ei ole majade seisukord enam esimeseks kriteeriumiks, kuid tol ajal renoveeritud majad on oma täituvusega jõudnud saavutada 10-aastase edumaa nende ees, kes toona nimekirja ei mahtunud.

Ülejäänud koolid, sealhulgas Pääsküla Gümnaasium, pidid leppima kurva saatusega, et laste arv hakkab aasta-aastalt vähenema renoveeritud koolide kasuks. Kusjuures tänasel päeval toimivad muud "ilusad" koolid Nõmmel kahes vahetuses, et tulla toime aina suureneva laste hulgaga, sest laste arv ju kasvab koos Nõmme elanikkonnaga. Mis jutt see siis on, et lapsi ei ole? Lihtsalt soovijaid ei ole, ja põhjus on peamiselt selles, eriti, mis puudutab algkooli minejaid.

Kindlasti on oma osa ka kooli mainel, kuid mitte vähem oluline on koolihoone seisukord. Just see on võtmeküsimus, mis on juba pikka aega seadnud Pääsküla Gümnaasiumile piirid igasuguse täituvuse suurendamiseks ja seeläbi ka maine parandamiseks.

See on nõiaring, mille murdmiseks tuleb alustada sealt, kus kõik pooleli jäi – koolimaja lõppude lõpuks korrastada, et anda uus algus uutele lastele. Pakutav koolikeskkond peaks tänaseks päevaks olema võrdne terves linnaosas.

Madala täituvuse, langenud õppeedukuse  ning väsinud fassaadi vahel on tihe seos

Täna tuleb renoveerimata koole ja lasteaedasid kaua otsida, eriti Nõmmel. Õigupoolest pole Nõmmel vaja palju otsida, sest see üks ja ainus - Kivimäe, Pääsküla, Männiku ja Laagri lastele head ja tugevat keskmist haridust pakkuma mõeldud kodukool asub Nõmme mändide ja roheluse keskel - see on Pääsküla Gümnaasium. Kool, mille tulevik ei ole juba pikka aega enam selge. Võib isegi öelda, et kord ebaselge ja siis veel ebaselgem. Maja renoveerimise ja gümnaasiumiosa sulgemise jutte veeretatakse vaheldumisi, mistõttu elab koolipere nii hirmus kui lootuses korraga. See ei ole kindlasti eriline lastemagnet, või mis?

Pääsküla kool on mõeldud teenindama ka neid lapsi, kes ei mahtunud Laagri kooli ja neid kes tulevad kaugemalt ning soovivad õppida linna ääres.

Aastate eest, kui Tallinna koole järjest renoveeriti, sealhulgas ka Nõmmel tegutsevaid koole, muutus õpilaste voolavus Pääsküla Gümnaasiumis ülisuureks. Lausa selliselt, et klasside arvud ja suurused vähenesid kuni kahekordselt. Oli ka aastaid, kus esimese klassi avamine oli kahtluse all. Sulgemise ja selle vajalikkuse üle on vaieldud ka varem, kuid kogukonna tugev vastuseis täitis oma eesmärki. Kool toimis pikka aega väga kõrge koormusega.

Kui esimesed koolid renoveeriti, siis loomulikult hakkas ka senine hea täituvus kannatama - renoveerimata jäänud Pääsküla Gümnaasium hakkas järjest kaotama õpilasi uuele Laagri koolile, vastselt renoveeritud Nõmme Põhikoolile, Rahumäe Põhikoolile ja Nõmme Gümnaasiumile.

Sulgemise ja tühjaksjooksmise hirmus käivitus paratamatu protsess - Pääsküla kooli hakati vastu võtma peaaegu kõiki soovijaid, vahest ka neid, kes mujale gümnaasiumisse ei "sobinud". See oli paras proovikivi tervele koolile, kuid see kasvatas personali tugevust ja pühendumist veelgi. Siinkohal tuleb tänada tulihingelisi pedagooge.

Pigistades silmad kinni tõsiasja ees, et selliste sammude puhul on üldise taseme langus paratamatu nähtus, hakati nende õpilasteg tegema tööd ja nägema vaeva. Et laste arvus mitte kaotada, hakkas majja tulema õpilasi, kellel polnud ei Nõmme linnaosast ega ka kooli enda tavadest muud suuremat pilti kui paljas soov omandada keskharidus. See ei ole ühegi kooli mainekujunduse mõistes kasulik, kuid kuskile pidid ju ka need õpilased minema.

Siinkohal tekib mõttekoht, et kas tõesti saab olla ainsaks mainekujundajaks see, milline on väljastpoolt saabunud õpilane? Selline, kes ühiskonna mõistes on mittekõlbulik, kes on teiste koolide poolt "rikutud" ja hüljatud - see, kes ei sobinud mujale. Tuleks aru anda, et need õpilased ei ole Pääsküla Gümnaasiumi kasvandikud, nii et siin ei saa rääkida kehvast õppeedukusest vaid hoopis omamoodi rehabiliteerimisest.

See inimlikkus, hool ja pühendumus millega seal igapäevaselt tegeletakse, räägib kooli tugevusest ja võimekusest tegeleda ka raskemate õpilastega - sellistega, kes nõuavad veel suuremat psühholoogilist tööd ja tugevat motiveerimismehhanismi. Jah, kooli enda kasvandike kõrval on need õpilased alguses märgatavalt madalama tasemega, sest Pääsküla Gümnaasiumi põhikooli osa on tasemelt alati olnud võrdne teiste tugevate keskmistega. Mainekujundus ja langus tekib seega gümnaasiumi esimeses astmes, millega paratamatult kaasnevad kõlakad, et seal õpivadki igasugused "imelikud".

Remont pidi lõpuks algama käesoleval aastal, kuid seda lükati jälle edasi

Kõigele sellele vaatamata, lõpetab igal kevadel Pääsküla Gümnaasiumi arvestatav hulk õpilasi, kelle hulgas on ka need endise halva mainega õpilased. Jah, need samad lootusetud ja teiste poolt mahakantud õpilased kasvatatake Pääsküla koolis 3 gümnaasiumiaastaga ümber tublideks, teistega arvestavateks inimesteks, kes tunnevad ja mäletavad oma õpetajaid veel pikki aastaid ning tänavad neid südames oma ülikooli lõpuaktusel. Just selline kool on Pääsküla Gümnaasium - see ei ole lihtsalt üks räämas maja vaid raskustesse ja suure ebaõigluse hammasrataste vahele jäänud koolimaja, mis on juba aastaid toimetanud vaid oma tahtejõuga.

On mõeldamatu rahulikult pealt vaadata, kuidas mingite tegemata otsuste tulemusel hääbub terve kool, millel on idee ja võimekus olla tugev gümnaasium, kuid millel puuduvad oma vahendid ning mille hääl ei kostu enam piisavalt kaugele. Kord on ju see kõik juba läbi tehtud, remont pidi algama käesoleval aastal, kuid taaskord on see edasi lükatud.

Pääsküla Gümnaasium moodustab otseses mõttes poole Nõmmel tegutsevatest gümnaasiumitest. Meil on põhikoolid, mis tegutsevad kahes vahetuses ja on ajalooline Nõmme Gümnaasium.

Aeg on näidanud, et kooli renoveerimata jätmisel on olnud tõsiselt kurvad tagajärjed. Need on takistanud kooli arenemist tervikuna. Selline teadmatus ja ebakindlus remondi tuleviku osas mõjutab ka kooli alustavate pealetulekut. Selle asemel korraldatakse ülekoormatud õpet teistes koolides. Kogu see olukord mõjutab tervet meie kogukonda, keda Pääsküla Gümnaasium on mõeldud teenindama. Ei pea olema kuigi leidlik, et taibata kõige eelkirjeldatu omavahelist seost.

Siinkohal kutsun üles kõiki seisma oma kodukoha koolide ja lasteaedade eest! Asutuste eest, mis kasvatavad meie tulevikku! Pääsküla kool, oma kauni parkmetsa, heade sportimisvõimalustega, suurepärase infrastruktuuri ja turvalise ja mugava asukohaga väärib jätkuvalt prioriteeti. See tuleb korrastada ning kooli toimimise takistamine tuleb koheselt lõpetada.

Tänane kooli personal on valmis endast andma kõik, et koolis sirguksid tublid Eesti inimesed, kuid ainult oma jõududega ei tohiks nad kindlasti edasi toimetada!

Soovin Pääsküla Gümnaasiumis õppivate laste ja nende vanemate nimel, et kool saaks lõpuks uue kuue, nagu seda on aastaid lubatud. Et gümnaasium ei lakkaks õpetamast ja suunamast meie noori, kellel on käsil nii palju. Soovin ja usun, uus ja ilus keskkond toob taas kooli ukse taha palju rõõmsaid lapsi, eriti palju just neid, kes alles alustavad kooliteed ja hakkavad kujundama kooli tulevikku.