"Piirileppe peab ratifitseerima koheselt," ütles Vseviov Delfile. Tema sõnul on see meie julgeoleku garantii.

"Mis eeliseid annaks mitteratifitseerimine? Kas keegi oskab seletada, miks piiri mitteomamine on parem kui piir omamine?" küsis ta.

Ukraina sündmuste valguses tuleb meil tema sõnul teha järeldusi, mis puudutavad konkreetselt meid. Vseviovi sõnul on piirileping väikene kivikene selles müüris, mis aitab meil iseseisvust säilitada.

"Väga nadi oleks Venemaal tuua väed üle piiri, mille nad on just mõne nädala eest allkirjastanud," näitlikustas Vseviov. "Praegu võib üks Vene väeosa lihtsalt eksida Jõhvi alla, sest piiri ju ei ole ja siis peame paluma Merkelil alustada läbirääkimisi Putiniga, et mis tingimustel see väeosa siit välja läheks."

Ajaloolase sõnul ei saa me elada illusioonides ja ka rahvuslikkus peab olema reaalne.

Vseviov tuletas meelde, et ka 1994. aastal oli Eestis rahvuslikult meelestatud inimesi, kes seisid vastu Vene vägede väljaviimisele nendel tingimustel. Kui vägesid poleks aga siis välja viidud ja tingimuste üle oleks kauplema jäädud, võib-olla oleksid need Vene väed veel praegugi Eestis, rääkis Vseviov.

Riigikogu liikmed Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid leiavad Ukraina sündmuste valguses, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine tuleks külmutada. "Naaberriiki okupeeriva riigiga pole lihtsalt eetiline ükskõik mis lepingut sõlmida," põhjendasid nad.