Vitsuri sõnul tuleb sellele probleemile laiemalt mõelda. "Esiteks sellele, et pooled nendest, kes arenenud riikides sel sajandil on sündinud, elavad üle saja aasta vanaks. Kujutage ette, kui nad lähevad 65-aastaselt pensionile, siis mida nad teevad ülejäänud 40 aastat, kas istuvad pensionil? Aga pooled, kes on tervete eluviiside ja hea geneetilise baasiga, elavad nii vanaks," vahendab ERR Uudised Vitsuri intervjuud "Aktuaalsele kaamerale".

"Inimene ju kaotab tegelikult töövõime, kui ta on terve, mõni aasta enne surma. Seni ta tahabki midagi teha. Selliseks normaalseks vajaduseks peab ju tingimused looma, liiatigi veel sellised, mis võimaldab luua kasulikku produkti. See on hädavajalik," lisas ta.

Teine probleem tuleneb demograafilisest olukorrast. "Peame arvestama, et 1990ndatel sündis vähe lapsi ja ka praegu ei sünni neid rahuldavalt. Arenenud maades, sealhulgas Eestis ei tule vist sellist aega, kus lapsi hakkaks sündima nii, et peres oleks 2-3 last. Sellist aega ei tule," selgitas ta.