DELFI KIIEVIS: Riigi võimalikust pankrotist rahvas veel ei räägi, jutuks on pigem 100-eurone pension

Kuigi pärast president Viktor Janukovõtši kukutamist on suurem osa Kiievi rahvast rõõmus, tuleb riigil peatselt silmitsi seista ka rahaliste probleemidega, sest Venemaa ei taha uuele režiimile varem lubatud laenu anda.

Võimupöörde järel on Ukraina silmitsi pankrotiga, sest varem Venemaa poolt lubatud laenud nüüd pärast Janukovõtši lahkumist vaevalt kohale jõuavad. Kreml on teada andnud, et enne neile sobiva valitsuse ametisse nimetamist ei kaalu nad Ukrainale uute laenude välja andmist.

Samas on Ühendriigid teatanud, et nad on valmis ukrainlasi aitama IMF-i kaudu laenu saamisel.

Kiievis viibib Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Krister Paris rääkis Delfile, et riigi pankrotti mineku perspektiiv pole veel rahva seas teemana tõstatunud.

„Ukraina on varemgi pankrotte läbi elanud, samas juba mõnda aega pole riigi rahastatavates valdkondades, näiteks pensionide väljamaksmisel takistusi esinenud,“ lisas ta.

„Inimesed räägivad pigem sellest, et summad on väga väikesed. Ukraina tavaline pension on umbes 100 eurot, millest väga paljud maksavad umbes 50 ära gaasi eest,“ rääkis Paris. „Riiki ees ootavad rahamured ei ole rahva teadvuses veel kuidagi materialiseerunud,“ nentis ta.

Maidanil seistaks ikka nuiad käes

Kesklinnas võib barrikaadidel jätkuvalt inimesi näha, sisse- ja väljapääse kontrollivad nuiamehed.

„Maidani kuulatakse kõnesid, mõni toob lilli. Suurem lein on ilmselt mööda saanud, kuid samas võib näha veel lippusid pooles vardas või mustade lintidega. Rahvas hoiab hästi ise korda, ei mingisugust rüüstamist ega muud taolist pole näha,“ rääkis Paris.

Võrreldes varasemate päevadega on linnas täna suured ummikud, mis on olnud tavapärased ka varasemalt ja see omakorda näitab, et normaalne liiklus on taastunud.

„Eile avati taas koolid ja lasteaiad, enamus inimesi käib taas rahulikult tööl,“ rääkis Paris.

„Huvitav ongi see, et mis saab neist, kes praegu Maidani valvavad. Nad on nii harjunud olema nui käes kuskil valves ja seega võib neil kuluda mingi aeg normaalse eluga taaskohanemiseks. Samas on paljud neist öelnud, et lahkuda veel ei kavatseta. Kõige rohkem räägitakse selles osas 25. maist, mil on plaanis presidendivalimised. Võimalik, et seistakse sinnamaani välja,“ lisas ta.

Eelmise aasta teises pooles tuure koguma hakanud Ukraina kriis kulmineerus eelmisel nädala kokkupõrgetena president Janukovõtši kontrollitud relvaüksuste (peamiselt Berkuti) ja euromeelsete ülestõusnute vahel, milles hukkus 77 inimest.