USA võib omale Hageli sõnul lubada väiksemat sõjaväge, kui see säilitab oma tehnoloogilise edumaa ja väleduse lühikese etteteatamisajaga reageerimiseks kriisidele üle kogu maailma. Hagel ütles, et tema esile toodud prioriteedid peegeldavad konsensust Ameerika sõjaväejuhtide hulgas, kuid kongressi vabariiklased olid kärmed mõningaid ette pandud muudatusi kritiseerima, vahendab Associated Press.

Kõnes, millega Hagel märkis aasta möödumist oma ametisseastumisest, paljastas ta mitmeid üksikasju kaitsekulutuste plaani kohta, mis on osa 2015. aasta eelarveprojektist, mille president Barack Obama järgmisel nädalal kongressile esitab. Hagel nimetas seda esimeseks Pentagoni eelarveks, mis peegeldab täielikult riigi väljumist 13 aastat kestnud sõdadeperioodist.

Plaani tuuma moodustab seisukoht, et pärast sõdu Iraagis ja Afganistanis, mis osutusid pikemaks ja kulukamaks kui ette nähti, ei pea USA sõjavägi enam olema nii suur, et pidada laiaulatuslikke ja venivaid maasõdu. Suurem rõhk pannakse paindlikele väledatele vägedele, mida võib kohale viia suurte kauguste taha, sealhulgas Aasiasse.

Hagel rõhutas, et sellised muudatused sisaldavad endas riski. „Me siseneme ajastusse, kus Ameerika domineerimist meredel, taevas ja kosmoses ei saa enam iseenesest mõistetavana võtta,“ ütles Hagel.

Kuigi kongress on nõustunud sõjalise eelarve üldise numbriga fiskaalaastaks 2015 – veidi alla 500 miljardi dollari – on siiski jäänud suuri otsuseid, kuidas seda raha kulutada riigi kõige paremaks kaitsmiseks.

Esimesed reaktsioonid kongressi vabariiklaste poolt olid negatiivsed.

„Ma olen mures, et me oleme nende vigade kordamise teel, mida me oleme teinud varasematel katsetel kasseerida raha oodatavatelt rahudividendidelt, mis kunagi ei materialiseerunud,“ ütles võimalik 2016. aasta presidendikandidaat, senaator Marco Rubio Floridast.

„Mida me püüame teha, on finantsprobleemide lahendamine meie sõjaväe arvelt ja seda ei tohi teha,“ ütles esindajatekoja relvajõudude komitee esimees Howard „Buck“ McKeon Californiast.

Ettepanek, mis tõenäoliselt tekitab Kapitooliumil suurt vastuseisu, on Hageli plaan korraldada uus kodumaal asuvate sõjaväebaaside sulgemise ring 2017. aastal. Vastaste sõnul ei too see kaasa nii suuri sääste kui reklaamitakse.

Veel Hageli ettepanekuid:

- Tegevarmeed kahandatakse tänaselt 522 000 sõdurilt 440 000-450 000-ni, mis on väikseim number peale 1940. aastat.

- Rahvuskaarti kahandatakse 2017. aastaks 355 000-lt 335 000-ni ning armee reserve 10 000 võrra 195 000-ni. Rahvuskaart annab oma ründekopterid Apache üle tegevarmeele ja saab vastu helikopterid Black Hawk, mis on sobivamad katastroofide tagajärgede likvideerimise missioonideks kodumaal.

- Merejalaväge kahandatakse 190 000-lt 182 000-ni.

- Merevägi säilitab oma 11 lennukikandjat, kuid eemaldab ajutiselt aktiivsest teenistusest 22 ristlejast 11, kuniks neid moderniseeritakse. Uut tüüpi ranniku lahingulaevu ostetakse 52 asemel 32.

- Õhujõud saadavad pensionile tankivastased lennukid A-10 Warthog, mis peaks viie aasta jooksul säästma 3,5 miljardit dollarit. Kasutuselt kõrvaldatakse ka teenekas luurelennuk U-2, mis tegi debüüdi külma sõja alguses.