Ukraina valitsus kuulutas Janukovõtši tagaotsitavaks
Ukraina ajutine valitsus on välja andnud raada poolt ametist tagandatud ning riigist põgenenud endise presidendi Viktor Janukovõtši suhtes vahistamiskäsu.
Ukraina ajutine siseminister Arsen Avakov teatas Facebook'is , et Janukovõtš ja tema käsilaste suhtes on alustatud kriminaalasja ning neile pannakse süüks "rahulike kodanike massimõrva", vahendas telekanal BBC World News.
"Rahulike elanike massilise tapmise asjus on algatatud kriminaalasi. Janukovõtš ja rida teisi ametiisikuid on kuulutatud tagaotsitavaks."
Ajutise siseministri sõnul lendas Janukovõtš 21.veebruaril helikopteriga Kiievist Harkivisse. Laupäeval lendas ta juba Donetski lennuväljale, sealt istus ta koos ihukaitsjatega ümber kahele kohalikule lennukile ja püüdis õhku tõusta, ent piirivalveteenistus takistas neid, pühapäeval jõudis ta Krimmi.
"23. veebruaril kell 23.50 peatus Janukovõtš teel Belbeki lennujaama kohalikus Balaklava rajooni residentsis. Ta kogus oma kaitse kokku, küsis kes jääb teda edasi saatma ja kes mitte. Osa ihukaitsjatest soovis teenistusest lahkuda. Jätnud nendega hüvasti, esitas Janukovõtš ametliku keeldumise riiklikust kaitsest. Ihukaitsjad, kes talle ei järgnenud, kogusid kokku kõik riiklikud relvad, et anda need üle Krimmi kaitseosakonnale," kirjutas Avakov.
Ukraina ülemraada otsustas president Janukovõtši laupäeval tagandada.
Janukovõtš ise andis kõneisiku läbi teada, et ei nõustu ülemraada otsusega.
„Sündmused, mida nägi meie riik ja kogu maailm, on näide vandalismist, banditismist ja riigipöördest,“ ütles laupäeval Harkivis viibiv Janukovõtš.
Ta võrdles usutluses kohalikule telekanalile UBR opositsiooni tegevust natsionaalsotsialistide ja Hitleri võimuletulekuga 1933. aastal Saksamaal.
Janukovõtši Euroopa Liidu suhtes negatiivselt meelestatud poliitika läks rahva tahtest lahku ning seetõttu algasid ulatuslikud rahutused, mis tipnesid kümnete inimeste surmaga. Janukovõtšit täpne asukoht on endiselt teadmata, kuid viimati nähti teda Krimmi poolsaarel Balaklava kandis.
