Martin Kukk: Raudteelasejopes diktaatorit tuleb taltsutada
Tallinna linnavolikogu võttis eile vastu otsuse eelnõu, millega üritab pealinna opositsiooni tasalülitada. Keskerakonna ainuvõimuga juhitav volikogu hääletas plaani poolt nihutada opositsioonisaadikute sõnavõtud istungi algusest istungi lõppu, et Keskerakonna saadikud saaksid enne nende algamist koju minna ega peaks opositsioonisaadikute tüütuid mõtteid üldse kuulama.
Pole võimatu, et ühemehevõimu tsementeeriva teerulli lahkumise järel kustutatakse tulevikus volikogu hoones ka tuled. Nendel inimestel, kes Tallinnas valitsevat plaanikomitee esimeest ei jumalda, pole ju rääkimiseks valgust vaja. Tänavad on pimedad ja auklikud nagunii, selle olukorra toomine volikogu istungisaali näib loomulik.
Demokraatia üks aluspõhimõtteid on see, et valitsema valitud peavad tegema otsuseid kõigi valijate huvidest lähtuvalt, mitte mõtlema üksnes oma valijate või vaid iseenda huvidele. Tallinn ei ole ainult Lasnamäe, kust Edgar Savisaar vastse kiriku kellade kõlas oma häältemassi kogus.
Ja kaugeltki kõik Lasnamäe inimesed ei toetanud kohalikel valimistel Keskerakonda. Reformierakond sai eelmisel sügisel nii Pirital kui ka Nõmmel üle 18 protsendi valijate häältest. Miks surub linnavõim nende inimeste esindatuse nüüd tühjaks jäävasse volikogu saali?
Keskerakonna soov muuta volikogu robotlikuks hääletusmasinaks on vale. Selle asemel, et summutada volikogus teistsugust mõtlemist ja teisi arvamusi, tuleks seal anda kõigile Tallinna inimestele võimalus tulla rääkima oma soovidest ja muredest. Võimalusi, kuidas linnakodanikke kuulata ja oma otsuseid selgitada on teisigi. Eeskuju võiks võtta näiteks Tartust, kus rakendatud kaasav linnajuhtimine on pälvinud äramärkimist ka Eestist kaugemal.
Venemaal tagakiusatud punkbändi Pussy Riot liikmed said sellel nädalal Sotšis peksa ja kirjutasid sellest kohe laulu „Putin õpetas meile demokraatiat". Eesti demokraatiatraditsioonid on teised, kui Venemaa Raudtee jopet Eesti olümpiakoondise omale eelistav linnapea ette kujutab. Faktist, et Tallinnas on arvestatav hulk inimesi, kelle häält ja arvamust ignoreeritakse, ei ole aga võimalik mööda vaadata.
Ammu on räägitud, et olukorras, kus Tallinnas elab kolmandik Eesti elanikest, ei sobi seda linna käsitleda ühe omavalitsusena. Vajame sellele probleemile lahendust. Üheks võimaluseks on anda selle raames praegustele linnaosadele omavalitsuse ja Tallinnale tervikuna maakonna staatus. Iga linnaosa saaks aga endale eraldi volikogu valida ja paika panna sellised omavalitsusjuhid, kes nende arvamusega rohkem arvestavad. Tallinna eri piirkonnad on omavahel tihedate sidemetega sedavõrd läbipõimunud, et üksteist arvestavat koostööd tuleb neil teha nagunii.
