Eesti mereväe laevadel teenivad kokad näevad välisreisidel maailma, kuid teevad ka pikki päevi ning vastutusrikast tööd. Nende õlul on kaudselt kogu meeskonna töövõime – kui kõhud on täis, laabub töö sujuvalt, kui kokk ei ole aga ülesannete kõrgusel, kannatab kõigi meeleolu. Rääkimata sellest, et mõne tõsisema apsuga võib kokk terve laeva töövõimetuks muuta.

Kokk on kõige tähtsam mees laeval, kinnitavad kui ühest suust Eesti mereväe miinitõrjuja Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt ning toetus- ja tuukrilaeva Tasuja komandör vanemleitnant Gert Soomsalu.

"Kokk on laeva visiitkaart. Kui külalistele süüa pakkuda, siis võivad nad toidutaldrikul oleva põhjal kogu mereväe üle otsustada," rääkis vanemleitnant Auväärt. Tema sõnul on kokk otseselt seotud ka meeskonna töövõimega, sest tühja kõhuga mereväelase tuju läheb halvaks ja lõpuks kukub ta kokku.

"Mõnes mõttes on see ka tänamatu töö, sest alati leidub keegi, kes söögiga rahul ei ole. Raske on kõigile meele järele olla, ehkki kiitust tuleb ka," rääkis vanemleitnant Soomsalu. Väga oluliseks peab ta kokkade puhul hügieenieeskirjade järgimist, sest vastasel korral võib terve meeskond rivist välja langeda.

Üle aasta Eesti mereväe laeval Tasuja kokana töötanud kapral Anton Suvi ütleb, et kõige tähtsam on oma tööd armastada, siis saab üle ka kõigist raskustest ning pikkadest tööpäevadest.

"Mulle on alati meeldinud süüa teha, seepärast õppisin kokaks ja leidsin töökoha Eesti mereväes,” rääkis kapral Suvi. „Kõige rõõmustavam on näha, kui valmistatud toit meeskonnale meeldib. See on kõige parem kiitus kokale või justkui auhind, kui mõned tahavad teist portsu."

Köögimeeskonna suurus sõltub konkreetse laeva ja meeskonna suurusest. Üldjuhul on kambüüsis askeldamas kokk koos ühe või kahe abikokaga. Sõltuvalt kokkade arvust varieerub ka koka tööpäeva pikkus, mille jooksul tuleb valmistada hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Vahis olevatele mereväelastele tuleb ka kesköö paiku süüa pakkuda.

"Kui olin merel üksi ja süüa tuli teha üle kolmekümnele inimesele kolm korda päevas, siis kestsid tööpäevad kuuest hommikul kuni üheni öösel. Kõik peab maitsev ja õigesti tehtud ning kõigile peab jaguma. See võtab aega ja jõudu," rääkis kapral Suvi, kelle sõnul kannatab nelja-viiepäevase reisi puhul sellise režiimi välja ja viietunnine uneaeg on piisav. Pikemate reiside korral peaks aga kindlasti abiväge olema.

Abikokana aega teeniv madrus Taavi Spiegel peab oma teenistuse kõige huvitavamaks osaks välisriikide ja -sadamate külastamist. Kuna ta söögitegemist väga ei armasta, siis pärast ajateenistust ta ennast laevakokana jätkamas ei näe.

"Selle töö juures peab rutiin meeldima ja söögitegemine loomulikult ka. Vastasel korral läheb raskeks, sest enne õhtusöögi lõppu sul puhkehetki ei ole," rääkis madrus Spiegel. Samas ei ole kokal merel olles üldjuhul muid kohustusi ning ka meeskond tuleb alati appi, kui vaja näiteks söögikraam kailt lattu toimetada.

"Kui tööd ei armasta ja see ei meeldi, siis on raske. Kui aga meeldib, siis ei tundu midagi raske, sest ka raskused on huvitavad," lisab kapral Suvi.
Ta toob näiteks juhuse, kus tellitud toit ei jõudnud õigeks ajaks laevale. Kui see viimaks kätte saadi, oleks reedeks menüüs olnud toidukraam juba teisipäeval säilivusaja ületanud. Leidlikud kokad lahendasid probleemi loominguliselt ja serveerisid reedese menüü hoopis esmaspäeval.

Elutingimuste üle laeval kapral Suvi sõnul nuriseda ei saa – kokad elavad tavaliselt ühes kajutis, mis on näiteks Tasujal kolmekohaline. Mõne sammu kaugusel on WC ja duširuumid kõige vajalikuga.

Eesti mereväes laevas koka-parameediku ametikohal teenimiseks peab olema läbitud ajateenistus ning olema koka erialaoskustega. Muud vajalikud teadmised saadakse mereväes läbiviidavatel kursustel. Koka ülesanne on tagada meeskonna toitlustamine nii merel kui ka sadamas.
Eesti mereväe koosseisu kuulub kolm miinitõrjujat (Admiral Cowan, Ugandi, Sakala) ning toetus- ja tuukrilaev Tasuja. Miinitõrjujad osalevad regulaarselt NATO miinitõrjegrupi töös, milleks antakse üks miinitõrjuja grupi koosseisu.