“Toetan üleskutse punkti, mis eeldab Eestis sündinud mittekodanikele Eesti kodakondsuse andmist lihtsustatud korras. Tegelikult võiks riik kehtestada taolise korra kõikidele nn halli passi omanikele, kes on Eestis elanud enne 1992. aasta 26. veebruari ja ka nende lastele. Mõistagi peavad nad ise avaldama soovi saada Eesti kodanikuks,“ ütles Palo.

Palo kinnitusel tuleb riigil 21. sajandi Euroopas teha kõik selleks, et hoida ära oma inimeste jäämine „halli tsooni,“ kus neil ei ole ühegi riigi kodakondsust. „Kodakondsus moodustab olulise osa riigiidentiteedist ehk Eesti elanike meie-tunnetusest. Olukord, kus ligi 90 000 inimest on sellest ilma jäänud, on äärmiselt murettekitav. Pikaajaliselt kahjustab see nii Eesti rahvuslikke kui ka sise- ja ka välispoliitilisi huve,“ märkis Palo.

„Ei tasu unustada ka seda, et kui perekonnas on üks vanem Venemaa kodanik ja teisel pole kodakondsust, siis nende laps saab sündides automaatselt Venemaa kodanikuks,“ rääkis Palo. „Kas meil on seda vaja? Aga kui üks vanematest oleks Eesti kodanik, siis mina julgen küll arvata, et valik langeks Eesti kodakondsuse kasuks.“

Valitsuse jäiga kodakondsuspoliitika tulemusena on Palo sõnul Eestis täna Vene Föderatsiooni kodanikke rohkem kui määratlemata kodakondsusega isikuid. „Teisisõnu on Eesti riik lükanud oma inimesi aina enam Venemaa rüppe,“ lisas ta.

„Eesti põhiprobleemiks on kujunemas inimressursi nappus ja kvaliteet. Seega on riigi huvides siduda kõik siinsed inimesed Eestiga ja luua neile soodsad tingimused oma võimete rakendamiseks ja plaanide elluviimiseks. Kaasaegne ja euroopalik kodakondsuspoliitika on üks olulisemaid vahendeid, mis aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele,“ tõdes Palo.