Perevägivald moodustab veidi enam kui kolmandiku kõigist vägivallakuritegudest. Pevkuri sõnul on perevägivallajuhtumitest teavitamine küll paranenud, mida näitab 2013. aastal 23 protsenti suurenenud registreeritud perevägivallakuritegude arv, aga ikkagi on teatajate hulk liiga madal. „On teada, et tegemist on ääretult latentse kuriteoga. Näiteks naiste varjupaikade statistika järgi pöördus politsei poole vaid 11 protsenti ohvritest. Murettekitav on ka alaealiste ohvrite osakaal ja nende laste hulk, kes oma kodus vägivalla tunnistajaks on. Samuti võib öelda, et vähemalt ühe protsendi perevägivalla juhtumite puhul oli ohver lapseootel ning peaaegu sama osakaal kõigist juhtumeist olid seotud tapmiste-mõrvadega,“ rääkis minister.

Perevägivalla juhtumite paremaks lahendamiseks on vajalik mitmete asutuste ja inimeste koostöö sotsiaal- ja tervishoiutöötajatest politsei ning prokuratuurini. „Parema koostöö eesmärgil loodi eelmisel aastal justiitsministeeriumi eestvedamisel ja mitme asutuse koostöös esimene perevägivalla vastane võrgustik Pärnumaal, mis senisest süsteemsemalt tegeleb juhtumite menetlemise ja ohvrite toetamisega. Selliseid algatusi on plaanis viia läbi ka mujal Eestis,“ ütles Pevkur.

Justiitsminister tõi olulise teemana välja ka alaealiste kuritegevusega tegelemise ja erikoolide ümberkorraldamise küsimuse. Ministri sõnul peaks erikoolid muutuma asutusteks, mis tegelevad eksiteele sattunud noorte senisest enama rehabiliteerimisega ja pakkuma seeläbi noortele võimalust õiguskuulekaks tulevikuks.

38 protsenti vanglast vabanenutest panid kohe toime uue kuriteo

„Kindlasti on jätkuvalt prioriteediks ka korduvkuritegevuse ennetamine. Näiteks 2012. aastal vanglast vabanenutest 38 protsenti pani aasta jooksul toime uue kuriteo, mis on ilmselgelt liiga suur number. Olukorra parandamiseks tuleb veelgi enam toetada kriminaalhooldaja kontrolli alla suunatud isikute arvu kasvu ja vabatahtlike tugiisikute süsteemi, mis vähemalt esialgsel hinnangul aitab vanglast vabanenul oma elu kergemini rööbastele seada,“ sõnas Pevkur.

Minister andis ülevaate ka eelmise aasta kuritegevuse statistikast, kinnipeetavate ja vahistatute arvust ning korruptsiooni vähendamiseks ette võetud sammudest.

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti riigikogu poolt heaks 9. juunil 2010. aastal. Dokument määratleb põhimõtted, millest lähtutakse kriminaalpoliitika kujundamisel ning prioriteetsed valdkonnad kriminaalpoliitikas ning kuritegevuse vastases võitluses.