Ossinovski ütles, et mission on puudulikult planeeritud. "Kas 55 sõdurit koos tehnikaga neljaks kuuks on piisav? Kui tahame tõsiseltvõetavate tegijatena panustada, siis kindlasti nelja kuuga see olukord seal ei lahene. Kui teeme seda ainult selleks, et näidata, et oleme prantslastega sõbrad, on selleks meile palju efektiivsemaid vahendeid, näiteks logistilise- või humanitaarabi osutamine," ütles Ossinovski.

Ta märkis ka, et Eestil puudub piirkonnas sisuliselt igasugune kompetents. "Meil pole seal pikaajalisi huvisid ega diplomaatilist või sõjalist kompetentsi. Meil pole seal saadikut ega isegi mitte välisministeeriumis inimest, kes oleks piirkonna spetsialist. On arusaadav, miks Prantsusmaa või Belgia missiooni toetavad, meil aga poleks mõtet selle lava etteotsa ronida," arvas Ossinovski.

"Samuti, missiooni planeerimisel on valitsus käitunud kiirustades, mis pole parlamentaarsele demokraatiale sobilik. Vähe on konsulteeritud riigikoguga, mis on suurendanud parlamendi sees vastuseisu, kuigi seni oleme välispoliitilistes ja riigikaitse küsimustes konsensuse poole püüelnud," rääkis ta.

Kas kordub genotsiid Bosnias?

Eesti kavatseb panustada missiooni sama suure hulga sõduritega, kui Poola on seda juba teinud, ometi on Poola palju suurem riik. Kas parlamendis ei tajuta, et Eesti saadab oma väiksuse kohta ebaproportsionaalselt palju sõdureid? "Eks iga riik ise otsustab, milline arv on nende ühiskonnale vastuvõetav. Aritmeetiline võrdlus rahvaarvuda pole see, mille järgi peaks otsuseid langetama," möönis Ossinovski.

Sarnaselt analüütikule Ahto Lobjakasele tundis ka Ossinovski muret, et KAV-is kordub Bosnia ja Hertsegoviina linnas Srebrenicas toimunu, kus 1995. aastal vaatasid hollandi rahuvalvajat pealt, kuidas tuhandeid inimesi tapeti. "Võimalikud stsenaariumid on kõik halvad. On võimalus, et peame ikkagi konflikti sekkuma, aga ebavõrdsete jõududega, ja see pole meie kaitseväelaste tervise ja julgeoleku mõttes mõistlik," hoiatas Ossinovski.

Kuigi Ossinovski lubas missiooni eelnõu tänasel teisel lugemisel selle vastu hääletada, ei olnud sellest kasu. Nimelt on praeguseks selgunud, et riigikogu otsustas eelnõu vastu võtta. "Esimeselgi lugemisel tekkisid paljud küsimused - ühes tekstis räägitakse sõjalisest operatsioonis, teises rahuvalve operatsioonist, ministri vastused olid ebapiisavad selles osas, kuidas teised riigid osalevad ja miks meie panus just selline on," põhjendas Ossinovski oma vastuolekut.