Aas ütles Delfile, et tal on hea meel, et tänane riigikohtu lahend tõi lõpuks olulise selguse pikalt vindunud saadikupuutumatuse küsimuses.

"Antud otsus mõjutab otseselt ka pooleliolevaid kriminaalasju, kuna riigikohus leidis erinevalt õiguskantslerist, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku immuniteeti puudutav osa on siiski kooskõlas põhiseadusega ja teiseks, et saadikupuutumatuse äravõtmise menetlus tuleb läbida ka isiku puhul, kes saab riigikogu liikmeks pärast süüdistuse esitamist," sõnas Aas

"Seoses sellega olen asunud ette valmistama saadikupuutumatuse äravõtmise uut taotlust nii Lauri Laasi ja Priit Toobali kui ka Urbo Vaarmanniga seotud kriminaalasjas," lisas Aas.

Peaprokuröri esitatud taotlusele peaks nüüd reageerima õiguskantsler, kes saab teha riigikogule ettepaneku saadikutelt puutumatus ära võtta. See peab toimuma riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Kriminaalmenetluse seadustiku alusel esitab õiguskantsler riigikogule ettepaneku või tagastab taotluse riigi peaprokurörile ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Tõsised süüdistused saadikute suunas

Riigi peaprokurör Norman Aas esitas tegelikult juba 2012. aasta 7. septembril õiguskantsler Indrek Tederile taotluse teha riigikogule ettepanek nõustuda Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmisega, mille järel saaks neile esitada ametliku süüdistuse.

Nimelt sooviks riigiprokuratuur esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises karistusseadustiku paragrahvide järgi selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.

Lisaks soovib prokuratuur esitada ka süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises karistusseadustiku pararahvi 344 lg 1 järgi selles, et ta võltsis viite Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitteasetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.

Samuti soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Priit Toobalile erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises karistusseadustiku paragrahvi 402¹ lg 1 järgi selles, et ta võttis võltsitud kassa sissetuleku orderite alusel erakonnale vastu sularaha summas 11 030,28 eurot, kuigi sissetuleku orderites ja nende alusel koostatud annetuste registris füüsiliste isikute sularahaannetustena kajastatud raha tegelik päritolu ei ole teada.

Riigikohus andis õiguskantslerile vabaduse

Õiguskantsler tagastas aga taotluse prokuratuurile ja teatas, et tegi juba oktoobris 2011. aastal riigikogule ettekande, et parlamendiliikme puutumatust ja kriminaalmenetluslikku immuniteeti puudutavad muudatused kriminaalmenetluse seadustikus on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi seega saadikutele ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla ning riigikogu oli eelnõu ka menetlusse võtnud.

Mullu oktoobri lõpus saatis Teder riigikohtule taotluse tunnistada kriminaalmenetluse seadustik osaliselt kehtetutuks. Indrek Teder on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega osas, mis annab õiguskantslerile pädevuse anda riigi peaprokuröri taotlusel siduv nõusolek või keelduda nõusoleku andmisest riigikogu liikme suhtes puutumatusega kaitstud menetlustoimingute tegemiseks.

Riigikohus ei rahuldanud tänase otsusega õiguskantsleri taotlust ja leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse, on põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul kui isikust saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Riigikohus leidis, et praeguses seaduses õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.