Lugeja: kondoomipäev - masendav ja mõttetu "püha"

Rahvusvaheline kondoomipäev on minu jaoks märk sellest, et maailm on lootusetult kreeni vajunud ning meil pole enam lootust püsti saada, mistõttu kutsutakse inimesi üles küllusliku kruiisi asemel haarama päästeveste ja jätkama reisi võimalikult mugavalt paadis või vees hulpides. See on nagu käegalöömine: kuna kõik aelevad niikuinii ringi, siis teeme vähemalt midagi selleks, et me kõik liiga ruttu aidsi ei sureks.

Ma tahaks öelda: ei! Kõik ei aele ringi, ja on inimesi, kellel on olemas väärtused, kes hindavad püsisuhet, perekonda, truudust. Peaksime neid inimesi toetama ja julgustama, sest just nemad on ühiskonna jätkusuutlikkuse alustalad.

Maailmas on niigi liiga palju segaseid suhteid, murtud südameid ja üksindust ning uued trendid ühiskonnas toodavad seda aina juurde, olgu või see rahvusvaheline kummipäev.

Kondoomipäeva olemasolu korral võiks olla ka rahvusvaheline Paracetamoli-päev, rahvusvaheline turvavöö-päev, rahvusvaheline rattakiivri-päev, rahvusvaheline vöötraja-päev, suitsuanduri-päev, karskuspäev, pikivahe hoidmise päev, talvekummipäev jne.

Kõiki neid asju on ühes või teises olukorras vaja, et leevendada valu või hoida ära surma. Kui hakkaksime kõike eluhoidvat eraldi päevaga austama, saaksid aastas päevad otsa ja pealegi: milleks päev, kui peame kõiki neid asju kasutama niikuinii pidevalt, mitte ainult kindlal päeval, nii et kainuspühal oled kaine, turvavöö-päeval kinnitad turvavöö jne?

Milleks? Teadvustamiseks, ütleksid aktivistid. Kes ei tea 21. sajandil Eestis kondoomi olemasolust ja kasutusviisidest? Kas tõesti on inimesi, kes elavad suguelu, ilma et neil oleks aimugi? Ma näen kondoome iga päev kassajärjekorras seistes, koolis on inimeseõpetuse tunnid, tänavad on aeg-ajalt täis kasuta-kummi-reklaame ja kohati on tunne, et muud enam ei kuulegi.

Mida see meile annab? Võib-olla peaks hakkama rohkem reklaamima leegikaitsevahendit neile, kellele meeldib tikkudega mängida? Mõnel inimesel on püromaani kalduvused, paljud teevad kardinaid ja muud tekstiili täis toas suitsu, mõni lausa voodis. Inimesed põletavad metsikult küünlaid, elav tuli meeldib meile. Miks mitte teha toas ka lõket ja kasutada leegikaitsevahendit, et maja maha ei põleks?

Mina ei seksi suvaliste inimestega, aga kui mulle pidevalt kondoomidest räägitakse, hakkan mõtlema, kas äkki peaksin ka kasutama hakkama. Kui me räägiksime palju leegikaitsevahenditest, hakataks kindlasti rohkem tulega mängima, olen peaaegu kindel. Nii et sõnum ühiskonnale on selge: "Aele rohkem ringi! Mis inimene sa oled, kui sa kondoomi ei kasuta? Kas sa ei oska pühadest lugu pidada? Mismõttes? Kas sa ei tähistagi?"

Tahaksin küsida, kas maailmas on kõik korras või kas on üldse enam mõtet midagi küsida? Kas minul on midagi viga? Olen ehk mingi fossiil eelmisest sajandist, kes ei sobi uude aega, kus tähistatakse kondoomipäeva ja muretsetakse kogu aeg aidsi pärast, sest "kes meist ei oleks mingi suvalisega maganud," eksole?

Kondoom ei tee kedagi õnnelikuks, see ei päästa kellegi elu, see ei päästa maailma. See on lihtsalt kumm. Ainult väärtused päästavad maailma, nii et palun hakkame tähistama pigem truuduse päeva ja lahendame kõiki neid probleeme, mille üks kumm või selle puudumine võib tekitada.

Toimetaja märkus: rahvusvahelist kondoomipäeva tähistatakse 13. veebruaril