Siinkohal tahksin küsida, et kas antud hetkel saab keegi väita, et riigipoolne töö on vilja kandnud? Martinson mainis ära, et kanepit on juba proovinud 24,5% 15-aastastest lastest. Noorte teemat puudutati põhjalikult ka 13.02.2014 Eesti Päevalehes ilmunud artiklis Tavalist koolinoort lahutab kanepi ostmisest ainult üks telefonikõne, mis ei tohiks tegelikult enam kellelegi üllatusena tulla. Ka minu jaoks on need arvud ja teemad häirivad, sest tekitades mõnuainetega noorele, veel välja arenemata väärtushinnangute ja vaadetega isiksusele pidevaid kõrvalekaldeid reaalsest maailmast, võib tekkida lõpuks tõsiseid raskusi sinna tagasi sobitumisega.

Olen veendunud, et seni, kuni peavoolumeedia koos oma arvamusliidritega selgelt liialdab ja räägib kanepist kui kõige ohtlikumast ainest, jääb tegelik tõde üledemoniseerimise kõrge müüri varju. Toetudes Martinsoni avaldatud väitele: "Meelemürk on seda ohtlikum, mida süütum ta paistab," peaks olema heroiini süstimine ohutum kui marihuaana suitsetamine.

Ümbritsevatest ohtudest peaks täiskasvanud inimene ikkagi olema võimeline isikliku hinnangu teel aimu saama. Samas ei tundu ka suur osa kanepi pooldajaid olema ikka veel võimelised nägema kaugemale juhuslikest kanepit ülistavatest artiklitest. Tõde tundub olevat seal kusagil vahepeal ja see on võimalik välja selgitada ainult pooltevahelise tõsise argumenteeritud aruteluga.

Korraldasin 03.02.2014 Facebooki kommuunis Kanepi legaliseerimise avalikud pooldajad küsitluse teemal "Kas kanep tekitab sõltuvust?" ja selguski julm tõsiasi, et valdav enamus on siiani veendunud, et ei tekita. Kus on nüüd teie uimastiennetuse töö? Teatavasti on psüühilise sõltuvuse oht pideva tarbimise korral vägagi reaalne ja ega see liigtarbimine pole ka raske tulema. Mainisin seda ka oma arvamusloos, aga järelkajades pandi rõhku pigem minu väljaütlemiste tühisusele või ohtlikkusele. Sõltuvuse teemal lugemiseks tuli osta tasuline artikkel.

Tõsiselt pani mind aga hämmastuma 10.02.2014 eetris olnud Terevisioon, milles peatuti põgusalt ka minu arvamusartiklil. Eestlane on ikka varmas oma alkoholitarbimist kaitsma ja laiahäälselt naerdi välja minu idee ühiskonda kurnavat alkoholismi ravida kanepi legaliseerimisega, sest üht joovet teisega tõrjuda polevat mõistlik. See olevat nagu "Kuradi välja ajamine Beelzebubiga..."

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson, kes kommenteeris minu artiklit Eesti Päevalehes, teab aga kindlasti, et paljude kangete narkootikumide sõltuvuse raviks kasutataksegi aseaineid nagu näiteks heroiini aseainena metadooni. Jakobsoni väitele, nagu minu lähtekoht olekski see, et uimasteid tarbimata ei ole Eestis võimalik elada, vastaksin lihtsalt soovitusega külastada lehekülge Alkoinfo.ee ja ennast olukorraga kurssi viia. Asi ei ole minu seisukohas vaid valusas statistikas.

Või tõesti ei peeta alkoholi meie ühiskonnas enam probleemiks?

Eelmainitud saates väitis suhtekorraldaja Ivo Rull, et alkoholiga on inimkond ja eestlased siin põhjamaa rahvana juba sajandeid kohanenud ja me oleme selle viinakuradi, viinakatku ja kõige muuga siin hakkama saanud. See väide oligi peamine, mis ajendas mind praegust arvamuslugu kirjutama. Kui see vastab tõele, siis esitleb eelmainitud lehekülg faktide pähe valeinformatsiooni ja see tuleks viivitamatult eemaldada.

Usun, et lugupeetud suhtekorraldaja härra Rulli väljaütlemine polnud mõeldud siiski neile, kes on tänu alkoholiga seotud kuriteole või õnnetusele kaotanud kellegi lähedase. Ega vast ka neile lugematutele naistele, keda purjus mehed kodus vägivaldselt kohtlevad. Need juhused ei ole meie väikses vabariigis üksikud, vaid levivad kui epideemia. Ka ülejäänud Tervisiooni kaasanoogutajad ei ütleks ju ka alkohoolikutest vanematega peredes kasvavatele lastele näkku, et nende probleemiga oleme kohanenud juba sajandeid ja need on lahendatud!

Millest siis selline suhtumine televisioonis? Isegi kanepi legaliseerimise pooldajana ei saa ma väita, et kõikjal peaks nüüd hakkama marihuaanat propageerima, aga haritud inimesed ei tohiks oma avalikes sõnavõttudes päris absurdsustesse laskuda.

Pühendasin sellele Ivo Rulli väitele isegi väikese video, mida Youtube'i vahendusel kaaskodanikega jagan.

Mina väidan, et alkoholi liigtarvitamise probleem meie ühiskonnas on reaalne ja tänu sellele kannatab lugematu arv inimesi. Maris Jakobson väitis: "Erinevalt Karusoost ei pea me uimastitarvitamist paratamatuseks ja teame rahvusvahelise kogemuse alusel, et uimastitarvitamine – nii alkoholi- kui ka kanepitarvitamine – on mõjutatavad". Küsiksin siinkohal, et miks te siis ei mõjuta. Sellega tuleb kohe tegleda, sest inimesed ju kannatavad. Teil aga ei teki isegi arutlusmomenti, kui väidan, et on olemas ka alternatiiv, mis kahjustab kõrvalseisjat märgatavalt vähem?

Kui kanep ohustabki teie arvates tarvitajat ennast rohkem kui alkohol, siis ei suuda minusugune "suvaline jorss" ja "narkomaan" teid niikuinii ümber veenda. Väitlen siin ju haritlastega olles ise lihttööline. Aga kas eelistate tõesti vastutuse laialijagamist mõnuaine tarvitaja ümber viibijatele, selle asemel, et vastutaja saaks kogu tekitatud kahju endale? Väitega, et juhuslikke ja süütuid kannatajaid on keskmise kanepitarvitaja ümber vähem, te loodetavasti vaidlema ei hakka?

Julgen öelda, et tarbitavate mõnuainete statistikale tuginedes ja vaid seda aspekti arvestades kaldub isikuvastaseid kuritegusid sooritama suurema tõenäosusega Ivo Rulli sarnane, kes otsib pigem lõõgastust õllest või veinist, kui Urmo Karusoo sarnane, kes eelistab kanepit (allikas: National Crime Victimization Survey). Võiksite huvi pärast pilgu heita ka kanepi teemadel avaldatud artiklite kommentaariumidesse ja selgeks teha, kes on üldiselt agressiivsemalt meelestatud, kas kanepit pooldav või laitev ringkond. Leiate sealt huvitavaid pärle nagu kanepi samastamine pedofiiliaga ja ettepanekuid kanepisuitsetajad kastreerida või rakendada keskaegset ihunuhtlust. Paljud räigemad kommentaarid on muidugi praeguseks juba kustutatud.

Mis te arvate, kas eestlased ikka tulevad selle viinakuradiga toime?