Kus on naiste mõistus? Ma ei taha ühegi naisega koos elada, aga vahetevahel on neid seksi jaoks ikkagi vaja. Enamasti otsin ma neid vanalinna baaridest, aga vahest ka internetist. Tutvumisel ei tee ma kunagi saladust sellest, et mu eesmärk on vaid seks ja ei midagi rohkemat, aga ikka ja jälle kiputakse peale esimest (mis enamasti ka viimane) seksi ennast kaela määrima. Juba kolmas kord on mulle postkasti jäetud telefoni number ja nimi. Kusjuures on all uks lukus ja selleks, et postkastile ligi pääseda on vaja oodata kedagi majaelanikest. Kas siis enam eneseuhkust üldse ei ole naistel alles jäänud? Miks on vaja ennast suvalisele baarist leitud mehele niimoodi külge kleepida? Võib-olla on see ka minu viga, sest alati ei viitsi ju hotelli otsida ja ma olen neid naisi koju vedanud, nüüd aga peab sellest vist loobuma.