Seppik võib jõuda kohtuvälise leppeni

Tallinna linnakohtus jäi kolmapäeval ära kohtuistung endise siseministri Ain Seppiku ning Eesti Päevalehe ja Postimehe kohtuvaidluses, kuna osalised võivad jõuda kohtuvälise kokkuleppeni.

Kohus andis pooltele 16. jaanuarini aega kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, ütles BNS-ile protsessi kohtunik Taimi Kollom.

“Kohus ei määranud istungi uut toimumisaega. Kui pooled ei ole 16. jaanuariks kohtuvälise kokkuleppeni jõudnud, siis kohus otsustab, mis edasi saab,” lausus Kollom.

Keskerakonna infojuhi Evelyn Sepa sõnul tuli initsiatiiv kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks Eesti Päevalehelt.

Postimehe peatoimetaja Tarmu Tammerk ütles BNS-ile, et algatus kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks ei tulnud Postimehelt.

Eesti Päevalehe esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo sõnul ta ole ta kohtuvälise kokkuleppe ettepaneku sisuga kursis.

“Kui kohus andis võimaluse jõuda kohtuväliselt kokkuleppele, tähendab see, et pooled on omavahel kohtunud ja on valmis läbi rääkima,” lausus Ehasoo.

Seppiku kohtuvaidlus ajalehtedega on tingitud Eesti Päevalehes ja Postimehes ilmunud artiklitest, kus kirjutati Seppiku tegevusest Eesti NSV ülemkohtu liikmena.

Seppik nõuab Eesti Päevalehelt ja Postimehelt tema kohta leheartiklites esitatud väidetavalt valede andmete ümberlükkamist, tema au teotamise lõpetamist ja talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks kümmet miljonit krooni.

Postimees ja Eesti Päevaleht kirjutasid jaanuari lõpus, et Seppik osales 1985. aastal toonase ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi koosseisus nelja nõukogudevastase meelsusega noormehe vangimõistmises fabritseeritud süüdistuste alusel.

Seppik on kinnitanud, et väited, nagu oleks ta inimesi piinanud ja represseerinud, ei vasta tegelikkusele. Samuti eitab Seppik teadvalt valede kohtuotsuste langetamist välja mõeldud süütõendite alusel.

Ka eitab Seppik oma toonase tegevusega kahe inimese surma põhjustamist, altkäemaksu väljapressimist ja süümevande rikkumist.

Seppiku väitel tegutsesid Eesti Päevaleht ja Postimees temavastaseid artikleid avaldades pahauskselt, sest Eesti ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt peavad väljaanded vältima ebatäpse, moonutatud või eksitava teabe edastamist.

“Kohtupraktikas ei ole veel arutatud niivõrd valelikku, räiget, süstemaatilist ja koordineeritud laimukampaaniat,” ütles Seppik oma hagiavalduses.

Seppik on lubanud juhul, kui talle mõistetakse päevalehtedelt välja kümme miljonit krooni, annetada selle raha Haapsalu sanatoorsele eriinternaatkoolile.

Keskerakondlasest Seppiku hagi eest tasus 350 000-kroonise riigilõivu Tallinna linnakohtu deposiitarvele Keskerakond.

Seppik astus 3. veebruaril siseministri kohalt tagasi toonase peaministri Siim Kallase tungival soovitusel.