Terviseamet: grippi haigestumine hakkas oluliselt kasvama
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata siiski veel madalaks ja gripiviiruse levikut piiratuks, teatas terviseamet.
Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed, kuid alates 6. nädalast hakkas pöördunute hulgas kasvama vanemealiste inimeste osakaal, kes olid haigestunud grippi.
Eelmisel nädala neljakordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said ka 24 A-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 21 A-gripiviirust, nendest 18 osutusid A gripiviiruse alatüübiks A(H1N1)pdm09 ning kolm olid A gripiviiruse alatüüp A(H3N2).
Etioloogilise struktuuri arvestuse alusel võib öelda, et positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 23 protsenti.
Umbes 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist peaaegu võrdsetes proportsioonides ringlesid adenoviirus- 21,7%, rhinoviirus- 21,5% ja paragripiviirus- 18,9% .
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 45 korral, neist 28 korral on olnud tegu A(H1N1)pdm09 ja kolmel korral A(H3N2) ning ühel korral B-gripi juhuga.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 42 gripiviirusega patsienti, neist 14 lisandusid eelmisel nädalal.
Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal, kuid suhteliselt kõrge on hospitaliseerimise sagedus ka täiskasvanute kuni 65.a. vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Hooaja prognoos ja soovitused
2013/2014 hooajal domineerib gripiviirus A(H1N1)pdm09 ning enimohustatud on vanurid, lapsed ja teatud krooniliste haigustega patsiendid, kellel on grippi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitab amet gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus!
Kui oled haigestunud, võta ravisoovituste saamiseks ühendust oma perearstiga või küsi abi perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Grippi haigestumuse intensiivsus on hakanud märgatavalt kasvama ka mujal Euroopas.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas, keskmiseks Bulgaarias, Hispaanias, Luksemburgis, Maltas, Prantsusmaal, Portugalis ja Soomes.
Soomest on tulnud ka teateid, et praegustel andmetel on Soomes Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas (HUS) seagripiga ravil olnud kümme inimest. Helsingi piirkonnas on seagripi tekitatud tüsistustesse pärast aastavahetust aga surnud kolm inimest.
Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.
