Uuring: tudengid ei kipu töötamisest vabanevat aega õppele kulutama
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul on hoiatav tendents, et õppetööle kulutatud aeg ei muutu seoses sellega, kas üliõpilane käib rohkem tööl või mitte.
"Eristuvad sotsiaalteadused, ärindus ja haldus, kus näib, et üliõpilastel on kõige rohkem aega tegeleda muude asjade kui õppimine – järelikult on nõudlikkus väiksem," rääkis Põllo. Ta lisas, et näiteks arstiks ja õeks õppivad noored panustavad nädalas kolmandiku võrra rohkem aega õpingutele.
Võrreldes eelmise uuringuga ei ole oluliselt kasvanud õppetööle kulunud aeg. 2010. aastal kulus õppetööle keskmiselt 30 tundi nädalas, kuid 2013. aasta kevadsemestril 31 tundi. Samas peaks nominaalkoormusel tudeng pühendama õppimisele vähemalt 36 tundi nädalas. Rakenduskõrgharidusõppes kulub nii iseseisvale kui ka auditoorsele õppetööle praegu nädalas 34 tundi, bakalaureuseõppes keskmiselt 30 ja magistriõppes 28 tundi.
2013. aasta sügisest käivitunud kõrgharidusreformiga riigieelarveväliste kohtade kaotamine andis palju rohkematele üliõpilastele võimaluse õppemaksuta õppida. Ülikoolide rahastamine riigi poolt on hüppeliselt kasvanud ning samuti on vajaduspõhiste õppetoetuste loomisega kahekordistatud õppetoetuste jaoks riigieelarvest eraldatavat raha. Käesoleva õppeaasta teisest poolest saavad tudengid taotleda tulemusstipendiumi, uuel õppeaastal lisanduvad ka erialastipendiumid, mille eesmärk on motiveerida tudengeid õppimisele keskenduma.
„Sealjuures ootab nüüd riik, et tavakoormusega õppima asudes ka tavakoormusega õpitaks ning et kõrgkoolid oleksid oma tudengite suhtes nõudlikumad,“ osutas Helen Põllo.
2013. aasta kevadel läbi viidud uuringu käigus küsitleti kõikide Eesti kõrgkoolide üliõpilasi, et saada ülevaade üliõpilaste erialavalikust, elutingimustest, ajakasutusest,töötamisest, sissetulekutest, kulutustest ja rahvusvahelisest mobiilsusest.
Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.
