Olgu kuidas on, ühe katuse all elamine tähendab midagi, seega tekib küsimus, mis mõte on nn avatud kooseludel, kus üks pool või mõlemad pidevalt parema lootuses ringi vaatavad ja teistega flirdivad.

Kui inimene tahab vabadust, siis tal on ju võimalus see elustiil valida. Kokku kolima ei sunni keegi. Miks siis ikkagi on nii, et paljud inimesed, kel on kodus elukaaslased, näitavad väljas käies potentsiaalsetele kaaslastele rohelist tuld ehk tegelikult suhuvad oma partnerisse väga vabalt?

Mis mõte sellistel suhetel on? Hoida kokku kulusid ja elada mugavamalt? Jah, kahekesi on odavam, aga selleks on ju teisi võimalusi. Võtku neli venda kokku ja elagu neljakesi - veel odavam. Vastassugupoolega kokku kolimine lihtsalt sellepärast, et see on soodsam ja mugavam, on vähemalt sama südametu kui abielluda raha pärast.

Igal juhul tasuks minu arvates väga paljudel inimestel, arvestades nende pühendumuseta suhtumist oma partnerisse ja suhtesse, järele mõelda, miks nad üldse kooselus on. Kui nad ei taha oma elukaaslasega terve elu koos olla, siis oleks ehk targem see suhe lõpetada.

Ja kui tahetakse siiski kunagi abielluda, siis milleks petta? Et pärast enam ei saa? Kas keegi tõesti tahaks elada koos inimesega, keda on nii palju petnud? Mis usaldavat, lähedast suhet sealt loota oleks?

Ühesõnaga: kiiret ei ole kuhugi ja minu arvates võib vabalt elada ka üksi, kui ei leidu kedagi, kellele suudaks truu olla. Tõeline armastus ja aeg võib ka paadunud elumeest või möllunaist muuta. Ehk tasuks see aeg ja see inimene ära oodata, enne kui leivad ühte kappi sättida?