Ilves ütles Tallinna vene õppekeelega gümnaasiumide õpilaste küsimustele tuginevas intervjuus, mis ilmus venekeelses raamatus "Räägib riigipea" (Govorit glava gosudarstva), et Eestil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone. "Meile võib see meeldida või mitte, aga nii see on," sõnas riigipea.

Uus piirileping ei muuda Ilvese sõnul kardinaalselt kahe riigi vahelise suhtlemise aluseid. "Kui see aga aitab kaasa vastastikuse usalduse kasvule, siis minu meelest tasuks see leping lõpuks alla kirjutada ja jõustada," avaldas Ilves õpilaste küsimustele vastates. "Eesti positsioone rahvusvahelises plaanis see kõik kuidagi ei muuda."

Keerulised suhted kahe riigi vahel

Ilves nentis intervjuus, et Eesti-Vene suhted on olnud valdavalt keerulised ja neil on mineviku varjud. "Me võime ju rääkida, et unustagem minevik ja mõelgem tulevikule, ent see on loosung," sõnas Ilves.

Igal asjal on tema sõnul kontekst ning selle meelevaldne kujundamine ja detailide väljakiskumine ei anna head tulemust. "Oluline on suhtuda erimeelsustesse rahulikult, probleemidega tuleb sihikindlalt tegeleda," on riigipea veendunud.

Mingitesse järskudesse läbimurretesse Ilves ise ei usu. "Ma ei muretse, kui riikidevaheliste lepinguteni jõudmiseks kulub kaua aega," sõnas Ilves Eesti-Vene piirilepingut silmas pidades. "Peaasi, et need lepingud tuleksid ning et neist ka kinni peetaks."

Eesti ja Venemaa vaheline piirileping allkirjastatakse 18. veebruaril Moskvas. Pärast allkirjastamist peavad mõlema riigi parlamendid lepingu ratifitseerima.

Riigijuhtide visiidid on ühepoolsed

Piirilepingu sõlmimise asukohaga seoses on avalikkuses küsitud, kas see peab toimuma Moskvas. Kahe riigi juhtide vastastikuseid suhteid ja visiite kommenteerides ütles ka Ilves, et Eesti riigipeadele ei ole valmistanud probleeme Venemaale minna, vastusammud on samas siiani tegemata jäänud.

Ilves märkis, et Eesti iseseisvumise taastamise järgse 22 aasta vältel ei ole Venemaa president ega peaminister kordagi leidnud võimalust Eestit ametlikult külastada. "Eks see ütle nii mõndagi riikidevaheliste suhete lähimineviku kohta. Ent samas see ei tähenda, et asjad ei võiks paremaks minna," oli Ilves lootusrikas.

Oma suhetest Venemaa juhtidega rääkis Ilves, et need on olnud üsna põgusad, sest kohtumisi ei ole olnud just palju.

"Pikemalt olen 2008. aastal soome-ugri rahvaste kongressi ajal ajanud Hantõ-Mansiiskis juttu toonase presidendi Dmitri Medvedeviga. 2009. aasta mais kohtusime uuesti Moskvas," meenutas ta. "Enne seda käisin 2007. aastal Moskvas Boriss Jeltsini matustel ja vahetasin paar tseremoniaalset lauset Vladimir Putiniga."

Ilvese eelkäija Arnold Rüütel kohtus Moskvas president Putiniga pikemalt. Samuti käis president Lennart Meri Kremlis allkirjastamas ja Jeltsiniga läbi rääkimas Vene vägede väljaviimise lepinguid.

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.